/nginx/o/2012/08/28/1289254t1hed8e.jpg)
Rahandusministeeriumi andmetel laekus augusti lõpuks riigieelarvesse tulusid 5,03 miljardit eurot ehk 67 protsenti aastaks plaanitust. Kulusid tehti eelarvest sama ajaga 5,04 miljardit eurot ehk 65 protsenti kavandatust.
Kaheksa kuuga on laekunud 250 miljonit eurot rohkem maksutulu kui mullu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juuli lõpuks jõudis valitsussektori eelarvepositsioon tasakaalu lähedale - puudujääk kahanes pisut alla 0,2 protsendi SKPst.
Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 188 miljonit eurot ehk 3,9 protsenti rohkem, mis on seotud peamiselt maksutulude laekumise kasvuga 250 miljoni euro ehk 6,5 protsendi võrra.
Sealhulgas sotsiaalmaksu laekus eelmisest aastast 88,8 miljonit eurot, juriidilise isiku tulumaksu 59,1 miljonit eurot ja käibemaksu 48,7 miljonit eurot enam.
Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes kütuseaktsiisi laekumine seoses tarbimiskoguste langusega 5,7 miljonit eurot.
Mittemaksulistest tuludest kahanes toetuste (sh välistoetused) laekumine 35,3 miljonit eurot ehk 5 protsenti, mis tuleneb peamiselt eelmise aasta kõrgest võrdlusbaasist. Seevastu CO2 kvootide müügist saadav tulu suurenes 24,5 miljonit eurot.
Kuludeks suunati riigieelarvest augusti lõpuks 5,04 miljardit eurot ehk 64,8 protsenti aastaks plaanitust. Eelmise aasta samal perioodil kasutati võrreldavateks kuludeks aga 276 miljonit eurot vähem ehk 4,77 miljardit eurot. Suuremate kuludena maksti augusti lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,88 miljardit eurot ehk 5,2 protsenti rohkem kui aasta varem sama ajaga.
Sotsiaaltoetuste kasvu taga oli eelkõige pensionikulude suurenemine seoses pensioniindeksi tõusu ja saajate arvu kasvuga. Parem sotsiaalmaksu laekumine tõi kaasa ka ravikindlustuskulude tõusu.