/nginx/o/2009/12/29/289139t1ha461.jpg)
Prantslased on tuleva aastakümne suhtes selgelt pessimistlikumad, kui saatusekaaslased Euroopas ja USAs, ning kardavad langeva elustandardi, samuti riigiabi kokkukuivamise pärast.
Prantslased näevad tulevikku teistest mustemana
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Harrise poolt Financial Timesi jaoks Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Itaalias, Hispaanias ja USAs korraldatud küsitluse käigus uuriti inimestelt, kas neil läheb paremini, kui 10 aastat tagasi, ning kuidas on nende arvates lood aastaks 2020.
Küsitlusest selgus, et vaatamata USAd räsinud majanduslangusele on sealsed inimesed tuleviku suhtes eurooplastest optimistlikumad.
Samuti oli eurooplastega võrreldes rohkem selliseid ameeriklasi, kel läheb praegu omast arust paremini, kui 10 aasta eest.
44 protsenti prantslastest olid aga eeloleva aastakümne suhtes pessimistlikud, mis oli kõigist riikidest kõige kurvem tulemus. Sama palju on Prantsusmaal ka inimesi, kes leiavad end praegu halvemini elavat kui aastal 2000. Ka selles osas olid prantslased «esirinnas».
Prantsusmaa osutus kõige mornimaks ja murelikumaks maaks praktiliselt iga esitatud küsimuse valguses.
Küsimuse peale, kas valitsusel on nende kohta rohkem infot kui 10 aastat tagasi, vastas jaatavalt 72 protsenti prantslastest. Ligikaudu 75 protsenti arvas, et riigipoolne abi jääb tuleva aastakümnega üha väiksemaks.
Mõlemad näitajad olid mäekõrguselt üle kõigi teiste küsitlusse haaratud riikide omadest.
Vaid üks kord terve küsitluse jooksul õnnestus teisel riigil prantslasi masenduse osas üle trumbata.
Küsimusele, kas nad tunnevad end kümne aasta taguse ajaga võrreldes rohkem või vähem turvaliselt, vastas 46 protsenti itaallasi, et nende olukord on praegu ebakindlam. Ning sellega jäeti napilt seljataha prantslased, kelle vastav näitaja oli 44 protsenti.
Sünguse poolest teisele kohale tuli küsitluse tulemusel aga Suurbritannia.
Uue aastakümne osas on pessimistlikult häälestatud 36 protsenti brittidest. Igast kümnest britist usuvad ligi seitse, et riik teeb 2020. aastal nende ja nende perede heaks vähem ära kui nüüd. Selle numbri osas jäädi alla vaid prantslastele.
President Nicolas Sarkozy võimuletulekut tervitati Prantsusmaal 2007. aasta mais küll rõõmupuhangutega, mis jäid aga lühiajaliseks. Nüüdseks on avalikkus tema vastu pöördunud.
Üheks pessimismi põhjuseks on, et prantslased pelgavad presidendi reformijanu. Kuna riigirahanduse korrastamine olevat tõsiselt käsile võetud, läheb kärpekirves ilmselt pea ka nende helde sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi kallale.
Asja iroonia peitub aga selles, et just Prantsusmaa tuli tänavusest majanduslikust surutisest kergemini läbi, kui ükski teine suurem arenenud majandusega riik.
Copyright The Financial Times Limited 2009.