Rahvusvaheliste kreeditoride kontrollkäigu künnisel ja ametiühingute streigilaine keskel on Kreeka valitsus tõotanud säästa kodanikke edasistest kasinusmeetmetest. Lubaduse täitmine võib minna raskeks.
Kreeka pensionid kui püssirohutünn
Käesoleval aastal on Kreeka sotsiaalkindlustusfondi puudujääk 2,5 miljardit eurot, eelseisva kahe aasta lõikes on riigil katmata vajadusi 11 miljardi euro ulatuses.
Kuigi riigile on alates 2010. aastast antud juba 240 miljardi euro jagu abilaenu, on ka kolmas pakett nüüd sisuliselt otsustatud, kirjutab New York Times.
Seetõttu hoiatavad nii Kreeka ametiühingud kui tööturueksperdid, et valitsusel ei jää lubadustest hoolimata muud üle, kui käärid taas ka pensionitesse torgata.
Eile tulid Ateena tänavaile tuhanded protestijad, kes soovisid tõmmata tähelepanu riigiteenistujate streigile sunniviisiliste üleviimiste ja koondamiste vastu.
Kuid juba olid õhus ka pensionihirmud.
«Katsugu nad ainult taas meie pensione kärpida,» ütles üks protestijaist, meditsiiniõde Maria Vassilopoulou (45). «Siis läheb mässuks.»
Kreeka tööjõuminister Giannis Vroutsis väitis nädalavahetusel, et pensione ei ole kavas kärpida ega kinni hoida. «Lubage mul kinnitada, et pensione ei puudutata,» ütles ta. «Pered võivad oma plaane teha, tundes end turvaliselt ja kindlalt.»
Pensionärid on aga ärevil
65-aastane mehaanik Stathis Meltakis, kes tänavu pensionile jäi ning on arvestanud 850 euroga kuus riigi suurimast erasektori pensionifondist IKA, on kuulnud ametiühingutegelaste hoiatust, et tuleval aastal ähvardab 10-30 protsendi sügavune kärbe. «Mul pole aimu ka, millal ma ma selle saan või kui kaua neid tšekke üldse tuleb,» ütles Meltakis. «Mitte milleski ei saa enam kindel olla.»
Kuna Kreeka ei suuda tänaseni täita kreeditoride poolt seatud eelarve-eesmärke, kardavad nii ametiühingujuhid kui analüütikud, et riigipensione ja sotsiaalkulutusi – tänavu kogumahus 18 miljardit eurot – tõmmatakse taas koomale.
«Pensionisüsteem hakkab põhimõttliselt kokku kukkuma,» ütles mainekas Kreeka tööturuanalüütik Savas Robolis. Rabolise sõnutsi halvenes fondide seis hooletu haldamise tõttu juba aastaid, kuid võlakriis andis otsustava hoobi.
28-protsendilise tööpuuduse tõttu tehakse fondidesse üha vähem sissemakseid. Lisaks on palju raha välja imenud tuhanded ennetähtaegselt pensionile tormanud riigitöötajad – vältimaks sunniviisilisi üleviimisi ja koondamisi.
Sel suvel tunnistas tööjõuminister Vroutsis, et Kreeka pensionisüsteem «ei ole elujõuline» ning vajab «põhjalikku remonti». Ühe meetmena on tehtud ettepanek luua elektrooniline süsteem, mille kaudu tööandjad oma sissemakseid deklareeriksid. Kardetavasti hoiduvad ebaseaduslikult pensionisüsteemi sissemaksetest ligikaudu pool miljonit füüsilisest isikust Kreeka ettevõtjat.