Weroli haldur nõuab Kilgilt kuut miljonit eurot

Rein Kilk Foto: Andres Haabu

Tartu maakohus arutab praegu Werol Tehaste pankrotihaldur Toomas Saarma hagi Rein Kilgi ja tema teise suure pankrotistunud ettevõtte Lõuna Toiduainetööstuse (leivatööstus Pere), aga ka riigikogu liikme Aivar Koka ja endise ministri Jaan Õunapuu ning veel kahe rapsiõlitehase juhtimisega seotud ärimehe vastu.

Saarma nõuab neilt enam kui kuut miljonit eurot.

Vanas vääringus ligi 100 miljoni krooni suurune hagi käib rapsiõlivabrikust välja kanditud raha kohta. Need on erinevad tehingud, millest paljude puhul kahtlustavad võlausaldajad, et tegu on fiktiivsete ehk tagantjärele sõlmitud lepingutega, mis peavad katma rahade liikumisi Pere leivatehasesse. Sinna on makstud näiteks reklaami ja marketingi teenustena umbes kaks miljonit krooni, aga võlausaldajad kahtlevad, kas leivatehas üldse seda raha saanud on.

Jõgevamaa pikaaegne maavanem Aivar Kokk istub praegu IRLi ridades riigikogus, enne seda jõudis ta aga olla Kilgi juures Werolis juhataja aastail 2010-2011. Kokk polnud kommentaarideks kättesaadav.

«Ma ei tahagi teada, mis seal pärast minu lahkumist on toimunud,» ütles endine minister Õunapuu, kes lahkus Werolist 2008. aastal.

Õunapuu ütles, et pankrotihalduri meelest ei ole usutav üks tema ja Peeter Raudsepa allkirjastatud laoteenuse arve, mille Pere esitas. Õunapuu ütles, et pankrotihaldur on tema vastu rahanõudest loobunud. Tartu kohtumaja pressiesindaja Krista Tamme sõnul loobus haldur hagist Õunapuu vastu, kuid ülejäänud hagi menetlemine käib ja otsuse tegemise aeg pole teada.

Saarma hagi on pööratud lisaks nimetutele ka Meelis Virro vastu. Virro on aga Kilgi pikaajaline võitluskaaslane, olles enamiku Kilgi firmade juhatuse liige. Haldru taotleb Kilgile ja Virrole ka ärikeeldu.

Werol Tehaste ja Pere leivatööstuse pankrotid on toonud Kilgi vastu toonud mitu kuriteoavaldust. Esimese uurimine on käinud suurema tuluta juba üle pooleteise aasta, nimelt kadus 2011. aasta lõpus, kasutades võlausaldaja sõnu, varastas rapsiõlitehase juhtkond põllumajandusühistult Kevili 330 000 euro väärtuses rapsikooki.

Saarma esitas selle aasta augustis aga politseile veel mitu kuriteoteadet. Tartu prokurör Marge Püss ütles, et esiteks esitas pankrotihaldur kuriteoteate selle kohta, et Weroli juhid jätsid õigel ajal pankrotiavalduse esitamata. Püss märkis, et ettevõtte juhtkond peab maksejõuetuse puhul ise algatama pankrotimenetluse.

Weroli pankrotihaldur palus Püssi sõnul politseil uurida ka seda, miks Werol on tasuta kaupa võõrandanud ettevõttele Tartu Mill. Viimane on seotud OÜga Veskimees, millele Kilk Weroli vahetult enne pankroti väljakuulutamist rentis.

Kolmas pankrotihalduri kuriteo teade käib rapsist biodiisli tootmise seadmete kohta. Pankrotihaldur palus politseil uurida,  miks Werol omandas need seadmed turuhinnast kõrgemalt.

Kilk püüdis ka tehnoloogiahankega petta. Nimelt üks osa sellest oli nimetatud biodiislipress, mis ei tulnudki uuena kusagilt Saksa tehasest. Press seisis Kilgi kaasomanduses olevas Pärnus sadamas. Kusjuures väidetavalt kasutas Kilk seal oma firmade võrku, et pressi hinda omavaheliste tehingutega kõrgemale kruvida. Lõpuks jõudis press Werolisse ühe osana Cimber Sketilt ostetud tehnoloogiast.

Politseiuurimine käib ka Pere leivatööstuse pankrotipesas. Püssi sõnul uurivad politseinikud leivatehase juhtkonna ametiseisundi kuritarvitusi, sest viimased võõrandasid tütarettevõttele Pere Pagar hüpoteekidega koormatud kinnistuid turuhinnast odavamalt. Pere leivatööstuse pankrotihalduri Indrek Lepsoo sõnul peab uurimine näitama, kas see tegevus oli kriminaalne.

Lisaks on palunud Jüri Mõisa ja Mark Eivini firma Letofin Trading politseil uurida rapsiõli vargust Weroli laost. Õlikaupleja väitel oli nende kaup laost kadunud, kui sellele järele mindi, ning ilmselt müüdi see kellelegi teisele maha.

«Vaadates pankrotimenetluses Weroli ja Pere grupi lepinguid – viimane oli osutanud juhtimisteenust ja reklaami-marketingiteenust –, oli selge, et paar miljonit eurot oli välja kanditud,» rääkis Eesti suurima teraviljaühistu Kevili juht Marek Linnutaja.

«Werol on olnud Kilgile lüpsilehm. Kas juhtimisteenust kunagi osutati? Kas paari aasta jooksul kaks miljonit maksta oli ikka väärt seda juhtimisteenust, kui asi lõpeb pankrotiga? Minu hinnangul kanditi Werolist raha välja kõikide teiste Kilgi äride päästmiseks,» oli Kevili juht veendunud.

Otsus tuleb oktoobris

Linnutaja soovil asuski pankrotihaldur Kilgile ärikeeldu nõudma. Kui esialgu pidi ärikeelu otsus tulema Jõgeva kohtuniku Ülle Raagi käest juba neil päevil, siis viimane info ütleb, et seda pole oodata enne oktoobri teist poolt. Kohtunikul tuleb uurida sadu lehekülgi materjale, mille pooled on esitanud. Kilk ise ütles augustis toimunud esimesel istungil, et tegu on võlausaldajate isikliku kättemaksu ja väljapressimisega.

2012. aasta algul, kui Weroli maksmata arvete kuhi aina kõrgemaks kasvas, katkeski esimesena Linnutaja kannatus, mispeale pani ta veebruaris lauale nii kriminaalasja algatamise kui ka pankrotiavalduse. Linnutaja ütles, et juba 2011. aastal oli Weroli majandusseis nõrk ja käibevahendeid nappis. Linnutaja ei müünud rapsi, kuid tegi siiski ühe tehingu, kus Letofin Trading ostis neilt rapsi Werolis pressimiseks ning rapsikook pidi jääma Kevilile.

«Meil oli leping Weroliga rapsikoogi ladustamiseks. Raps tuleb sügisel korraga tehasesse, aga rapsikooki tuleb mitmes osas välja vedada, sest loomad korraga kooki ära ei söö. Saime koormad ilusti kätte. Esimene tõrge tuli 2011. aasta detsembris,» rääkis Linnutaja.

Kõigepealt läks tormi tõttu elekter ära, siis olid arvutid katki ja lõpuks jäi tehas kollektiivpuhkusele.

«Lehmad olid näljas, talunikud nõudsid rapsikooki, aga Werolist öeldi, et meie ei saa anda. Siis hakkas mulle tunduma, et asi on hapu. Lehmapidajad olid väga kurjad ja meie pidime ostma Lätist ja Venemaalt rapsikooki asendusostudena,» rääkis Linnutaja.

Jaanuari algul läks Linnutaja ise tehasesse ja Virro näitas talle tühja ladu. Werol oli müünud nende rapsikoogi Kunda sadama kaudu Norra kalakasvatusele.

«Läks veel paar nädalat, kooki ei tulnud, siis hakkasin teiste tarnijate suhtlema. Kõik tarnijad ütlesid, et meie sinna rapsi ei vii. Siis mul oli selge, et sealt enam midagi ei tule, ja andsin pankrotiavalduse sisse,» rääkis Linnutaja. «Pankrotiavalduse menetlemine võtab päris palju aega ja ma usun, et Kilk ja Virro mängisid selle peale, et pankroti väljakuulutamine võtab päris palju aega. Aga nad ei olnud valmis selleks, et me algatame ka kriminaalasja, sest Kevili ja Weroli vahel ei olnud ärilisi suhteid ega maksmata arveid. Meie ladustatud kaup oli lihtsalt ära varastatud.»

Linnutaja märkis, et Kilk suutis ükshaaval kõiki rapsimüüjaid veenda, et raskused on ajutised ja küllap müüjad oma raha, õli või muu kauba kätte saavad.

«Kutsusime Kilgi Tallinna ka ühisele koosolekule, kus laua taga istusid kõik firmad, mis on võimelised Werolile rapsi tarnima – Baltic Agro, Oilseed, Kevili ja Letofin. Werol oli jäänud kõikidele võlgu,» rääkis Linnutaja. «Nagu tavaliselt, astus Kilk uksest sisse ja hakkas meid ründama, karjuma-räuskama: «Mida te siin tahate! Mis kuradi koosolek. Me oleme alati oma kohustused täitnud!»»

Enam Linnutaja ei looda, et Weroli pankrotipesast õnnestub 330 000-eurone võlg kätte saada.

Kilgil on selles osas õigus, et isiklik kättemaks kumab läbi kõikide ärimeeste ja advokaatide jutust, kellega Postimees selle loo kirjutamiseks kohtus. Ilmselt võib sel olla ka põhjus. Äris lähevad asjad valesti, ettevõtted pankrotistuvad ja jätavad maha võlgu. Aga Kilki iseloomustab võlausaldajate sõnul käitumisjoon, et ta ei tunnista võlgu, kandib pankrotiohus ettevõtteist vara välja ning ründab võlausaldajaid hagide ja kriminaalasjade algatamise avaldustega.

Nii läks Pere leivatehasega, aga ka Weroliga, mille vara vahetult enne pankroti välja kuulutamist renditi OÜ-le Veskimehed. Saarma saavutas mõni kuu hiljem kohtu abiga rendilepingu tühistamise ning vara müügi Taani põllumajandusettevõttele Scanola Baltic.

Linnutaja nõudis pankrotitoimkonnas esimesena ärikeeldu. «Tegu on pahatahtlike meestega, kes on asju teadlikult pankrotti lasknud. Siin ei ole tegu juhuslike juhtimisvigadega. Siin on teadlikult tegutsetud, maakeeles öeldes on tegu varguste ja petmistega,» ütles Linnutaja.

Weroli pankrotitoimkonna esimees Üllar Talviste ütles, et Kilk pole pankrotihaldurile üle andnud elektroonilist raamatupidamist, mistõttu pole võimalik kontrollida tehingute õigsust.

«Selline käitumine ei ole tavapärane. Kui ei ole midagi varjata, poleks raamatupidamist vaja ka peita,» ütles Talviste. «Kilk ja tema partnerid on ridamisi teinud pankrotte, kasutades sama ärimudelit. Pankrotiohus ettevõtte varad on tõstetud uude äriühingusse ja antud rendile, kusjuures tehingud ei ole toimunud turutingimuste kohaselt.»

Kilk ise kidakeelne

Kilk ise toimunust rääkida ei taha ja küsimustele ei vasta. Postimees tabas ta küll hetkelisel nõrkusehool, mil ärimees ootas teist laadi küsimusi.

Nimelt saatis teisipäeval Janek Mäggi suhtekorraldusbüroo Powerhouse ajakirjanikele teate, et Kilk kandideerib Tartu volikokku Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) nimekirjas. «Tahan tartlastele näidata, mida üks mees suudab Tartus nelja aastaga korda saata,» hüüdis Kilk pressiteates.

«Rein Kilk on poliitikat teinud väga pikka aega, alustades veerand sajandit tagasi. Vahepealset äris oldud aega võib pidada muljetavaldavalt edukaks seikluseks,» märkis samas teates IRLi esimees Urmas Reinsalu.

Kilk võttis telefonikõne vastu, oodates küsimusi Tartu linna kohta. Aga Postimees oleks temaga tahtnud temaga rääkida Pere ja Weroli pankrotist: «Võlausaldajad süüdistavad teid petmises, rahakantimises ja ebaausates ärivõtetes.»

«Nendel, kellega asjad klaaritud, ei ole midagi öelda,» vastas Kilk. «Aga mis teil täpsemalt oli?»

«Miks te valdusfirmat Elikante tahate likvideerida?» kõlas järgmine küsimus.

«Minu teada midagi operatiivset hetkel ei ole. Ma ise ei teagi, mis sellega [Elikantega] teha. Mingeid olulisi liikumisi ei ole aasta jooksul firmas toimunud,» vastas Kilk. Ja siis korraga läks kiireks: «Ma ei saa praegu rääkida, helistage hiljem, mul on koosolek.»

Varahaldusfirma kadumas

Elikante likvideerimisega kaoksid otsad vette. Poleks enam valdusfirmat, kellelt võlga nõuda. Kilgi võlausaldajad ongi nüüd püüdnud iga hinna eest Elikante sundlõpetamist takistada, esitades nõudeid ning Kilk on neid ka tasunud – ikka selleks, et saada vabu käsi Elikante kustutamiseks. Õigupoolest ta ei peagi seda ise tegema, kuna firma viimane aastaaruanne pärineb 2009. aastast, nii et kohus kustutab firma registrist.

Kilk on ka varem korduvalt kasutanud kasutuks muutunud firmade kaotamiseks sama juriidilist võimalust.

Pere leivatööstusest jäi maha 21 miljoni eurone pankrotipesa ja umbes samas suurusjärgus oli Weroli võlgade pundarmaht pankrotistumise hetkel. Maksuameti nõue Pere pankrotipesas on teiste hulgas 0,7 miljonit eurot ja Werolis 0,2 miljonit eurot.

Elikante on Kilgi pikaajaline valdusfirma, mille alla olid koondatud toiduainetööstuse investeeringud. Kilk on selle ainuomanik.

Rein Kilgi tegemised

•    2006 – Rein Kilk erastab enampakkumisel Weroli rapsiõlitehase.

•    2010 – Kilk alustab tehase tehnoloogia uuendamist, tellides seadmed Saksa tootjalt Cimbria Sket Gmbh, ostu toetab EAS.

•    2011 – kaob usaldus ettevõtte vastu, sest Werolil on makseraskused, Rein Kilk lahkub tehase juhatusest.

•    2012, veebruar – Kevili esitab pankrotiavalduse ja varguseteate politseile. Kaduma on läinud 330 000 euro väärtuses Kevili kaupa.

•    Kilk rendib tehase OÜ-le Veskimehed.

•    2012, aprill – Werol on pankrotis.

•    2012, august – Taani Scanola tütarfirma Baltic Agro ostab tehase pankrotipesast kaheksa miljoni euroga, pankrotihaldur Toomas Saarmal õnnestub rendileping Veskimeestega tühistada.

•    2012, oktoober – kohus kuulutab välja Pere leivatööstuse pankroti, ettevõtte vara on juba välja renditud.

•    2013, august – Scanola teatab, et viis lõpule rapsiõlitehase tehase sisseseade uuendamise.

KOMMENTAAR

Marek Linnutaja

Kevili juht

Werolis kokku keeratud puder on läinud nii suureks, et … Pankrotipesaga on seotud Pere grupp ja teised Rein Kilgi ettevõtted. Kilk suudab ettevõtteid rohkem luua ja varasid kiiremini kantida, kui meie toimuvat jälgida. Kui hüpoteeki või muud tagatist ei ole, nagu meil, siis pankrotipesast tagasi ei saa mitte pennigi.

KOMMENTAAR*

Urmas Reinsalu

IRLi esimees

Rein Kilk on mees nagu orkester, kes tuleb ja teeb asjad ära – ja kohe. Reinu tegutsemistahe on kadestamisväärne ning praeguses Eesti poliitikas annab sellist indu tikutulega taga otsida. Rein teeb kõike kirega ja jäägitult pühendudes. Ta on poliitikat teinud väga pikka aega, alustades veerand sajandit tagasi. Vahepealset äris oldud aega võib pidada muljetavaldavalt edukaks seikluseks. Usun, et tartlased näevad, et kõige tugevam uus tuul, mida Tartu hädasti vajab, on Rein Kilk.

*) Suhtekorraldusbüroo Powerhouse pressiteade, 10. september