:format(webp)/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
/nginx/o/2013/09/18/2373044t1h5ca3.jpg)
Politsei hädaabinumbrile 110 helistades võib hädaline sattuda hoopiski kõneootejärjekorda. Olukord on osaliselt põhjustatud sellest, et 110 teenindamise kohustuse üle võtnud häirekeskus ei ole ettevalmistustöödega lõpule veel jõudnud.
Politsei hädaabinumbrile helistades võib sattuda ootejärjekorda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Postimehe lugeja Andrus märkas reedel kella 17:30 ajal Mustamäel sõites, et kõrval asuvas autos joob noormees roolis õlut. Andrus otsustas seepeale politseisse helistada, kuid pärast numbri 110 valimist teatati, et liin on kinni ja Andrusel tuleb järjekorras olla. Mees ootas kaks minutit, kuid liinile ei pääsenud. «Helistasin siis 112 ja rääkisin loo ära, kuid sealt sain uue numbri. Helistan siis uuele numbrile, mis kutsus päris pikalt, kuid lõpuks sain kätte. Kuulati lugu ära ja öeldi, et helistage uuele numbrile. Nii sai ka tehtud ja lõpuks siis võeti kõik vajalik informatsioon,» kirjeldas Andrus, kes suunati esmalt politsei kliendiinfo telefonile 612 3000 ning sealt omakorda edasi politsei liiklusliinile 14 900.
Häirekeskuse avalike suhete juht Jaana Padrik selgitas, et Andruse helistamise aeg langes kokku tipptunniga, mil kõnekoormus oli suur. «Kui hädaabinumbri 110 kõnekoormus on suur ja kõik operaatorid hõivatud hädaabikõnedega, siis soovitame varuda kannatust ja võimalusel mitte katkestada ühendust, vaid jääda liinile,» kinnitas Padrik. Kui kõne aga katkestatakse ja valitakse seejärel number uuesti, lülitab automaatika kõne ootejärjekorra lõppu.
Üleminekuperiood kestab
Eestis on käimas pikemaajaline ümberkorraldus sisejulgeoleku valdkonnas – üleminek ühele hädaabinumbrile 112. Ümberkorraldusega seoses lisandus häirekeskusele ülesanne võtta vastu ka politsei valdkonna hädaabikõnesid numbril 110. Neid kõnesid võetakse vastu Jõhvi, Tallinna ja Pärnu keskustes.
«Kuna kõik ettevalmistustööd ei ole lõppenud, siis hetkel ei ole veel võimalik 110 kõnede vastuvõtmisel rakendada vastastikuse abistamise süsteemi keskuste vahel. Seetõttu võib 110 numbril lühiajaliselt ja tipptundidel esineda teatavat ooteaega, näiteks kui on korraga mitu avariid või keerulist juhtumit,» lisas Padrik. Probleem on tema sõnul häirekeskusele teada.
Häirekeskus näeb, et olukord laheneb lõplikult 2014. aasta lõpus, kui minnakse üle ühele hädaabinumbrile 112. «Seniks oleme suurema kõnekoormuse perioodiks planeerinud kõnedele vastama suurema isikkoosseisu, et tagada võimalikult kiire hädaabikõnedele vastamine.»
112 üldjuhul ootejärjekorda pole
Telefonil 112 ei ole Padriku kinnitusel aga ootejärjekorda, sest häirekeskuse süsteem on üles ehitatud nii, et üks piirkondlik keskus aitab teist, kui mingis piirkonnas on tekkinud kõnede ülekoormus. «See tähendab seda, et kõne võtab vastu see häirekeskuse piirkondlik keskus ja see päästekorraldaja, kes on hetkel vaba,» selgitas Padrik.
«Sellest hoolimata peame paratamatult arvestama ka võimalusega, et näiteks suurtes hädaolukordades ei pääse inimene 112-le helistades kohe sekundiga liinile,» lisas ta.
Ühele hädaabinumbrile 112 ülemineku järel tuleb nii politsei, päästjate kui ka kiirabi kutsumiseks helistada numbrile 112. Ühele hädaabinumbrile ülemineku lõpptulemusel rakendatakse ka politsei hädaabipöördumistele vastamisel vastastikust abistamist keskuste vahel ja hädaabikõne võtab vastu vaba operaator olenemata sellest, millises neljast piirkondlikust keskusest ta füüsiliselt paikneb.