/nginx/o/2013/09/17/2370620t1h45ce.jpg)
Homme, 18. septembril, avatakse Kuresaare lähedal Kudjapel avalikuks kasutuseks endine prügila, millest pärast sulgemistöid on saanud neljal hektaril laiuv vaba aja veetmise keskus. Tegemist on Euroopa mõistes unikaalse projektiga, kus endine segaolmejäätmete prügila võetakse kasutusele avaliku rajatisena, vahendab Kuressaare linnavalitsus.
«Eesti on viimase kümne aastaga sulgenud ligi 150 tavajäätmete prügilat. Prügi hunnikusse kuhjamise asemel leitakse meil järjest rohkem nutikaid viise äravisatud materjali uuesti kasutamiseks ja ümbertöötlemiseks,» ütles keskkonnaminister ja Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) nõukogu esimees Keit Pentus-Rosimannus. «Kunagised prügimäed ei jää lihtsalt kurvalt seisma, vaid kaasaegse ja korraliku sulgemise järel on võimalik need maa-alad jälle kasutusse võtta,» sõnas ta.
Aastatel 1970 kuni 2009 tegutsenud ja viimasel kümnendil sisuliselt kogu Saaremaa jäätmeid vastu võtnud ja ladestanud endisele Kudjape prügimäele rajatud terviseradadele planeeritakse perspektiivis välja ehitada välijõusaal, vaateplatvorm ja piknikuala. Jätkuvalt Saaremaa lõunaosa kõrgeimast mäest on projekti innovaatilisuse tõttu kujunemas vaatamisväärsus, kuna tegemist on kogu Euroopas esimese puhkealaks kujundatud segaolmejäätmete prügilaga.
Puhkeala rajamise eeldusena sorteeriti Kudjape prügila sulgemistööde käigus läbi enamus mäest, eraldati sealt ohtlikud jäätmed ja prügila kattekihtideks sobiv pinnas, lisaks valmistati sõelutud materjalidest katsepartiidena plastist ehitusmaterjali, õli ja jäätmekütust. Samuti töötas eraldatud prügil katseliselt Eesti Energia Iru jäätmeplokk.
«Kui varasema praktika puhul pandi olmeprügila peale sulgemist sisuliselt kolmekümneks aastaks lukku ning lukuvõti visati minema, siis Kudjapel on vastupidi. Tänu projekti tegijate, teadusasutuste ja rahastaja koostööle on Eestis midagi sellist, mida mujal Euroopas tehtud ei ole,» ütles KIKi juhatuse esimees Veiko Kaufmann.
Kudjape prügila sulgemistööde lõppmaksumuseks kujunes umbes kaks miljonit eurot, mida rahastas 89 protsendi ulatuses riigile kuuluv sihtasutus KIK Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist. Omaosaluse katsid OÜ Saaremaa Prügila ja tema omanikomavalitsused Kuressaare linn, Kaarma vald ja Pihtla vald.