/nginx/o/2012/03/27/1026950t1hea2b.jpg)
Majandusministri nõunik Erkki Raasuke käis välja kava, mille eesmärgiks on riigifirmade aktsiad anda uue loodava riikliku ettevõtte kätte, muutes sellega riigifirmade valitsemist, tuues kaasa selge dividendipoliitika ja investeerimispoliitika ning depolitiseerides riigifirmade nõukogud. Võit võiks olla kuni 100 miljonit eurot aastas.
Eile esitles majandus- ja kommunikatsiooniministeerium dokumenti, alapealkirjaga «arutlusdokument», mis võttis kokku Eesti riigile kuuluvate äriühingute omandi- ja juhtimisprobleemid ning tegi rea ettepanekuid, mida tulevikus muuta. Dokumendi põhiautoriks on majandusministri nõunik Erkki Raasuke.
Lühidalt kokku võttes on Raasukese ettepanek luua üks uus aktsiaselts, mille omandusse anda riigi osalused riigifirmades. Igapäevategevuses kuuluks see aktsiaselts rahandusministeeriumi haldusalasse, aga olulisemates otsustes alluks valitsusele. Raasukese sõnul võiks niimoodi riigifirmade parema juhtimise abil aastas täiendavat tulu teenida 75-100 miljonit eurot, täpsemalt öeldes on ta sõnastanud riigiettevõtete ärikasumite aastase kasvu selle numbri võrra.
«Mul pole siin teile näidata Exceli tabelis arvutuskäiku, aga seda numbrit välja käies tunnen ennast üsna julgelt,» prognoosis Raasuke. Põhimõtteliselt peaks parema tulemuse andma kolme valdkonna parem korraldamine. Esiteks, strateegiline selgus, mis on konkreetsete riigifirmade roll, eesmärgid, mida neilt toodatakse, teiseks kogu investeeringute valdkonna korrastamine.
Raasukese sõnul ei taha ta öelda, et praegu oleks üks või teine riigifirma investeering olnud halb, aga viidates näiteks Eleringi või Eesti Energia suurtele investeeringutele, küsib ta küll, kas investeeringute nii suur koondumine mõnda lühikesse ajaperioodi on mõistlik või mis on ikkagi ühe või teise investeeringu eesmärk.
«Ei olnud halvad, aga omakapitali tootlust ei tõstnud, omanikutulu polnud loota, olid üle paisutatud,» räägib Raasuke.
Neid kolme suurt arengut võib omakorda jaotada veel mitmeks alateemaks. Näiteks riigi dividendipoliitika, mis Raasukese ja teiste majandusministeeriumi kolleegide arvates selgel kujul puudub.
«Oma endisest töökohast Swedbankist näidet tuues, omanik oli paika pannud poliitika, et pool kasumist makstakse dividendideks, kui suur laienemine-investeerimine peatus, kui kapitaliseeritus oli väga kõrge ja oli näha, et nii palju raha enam investeeringuteks pole vaja, siis tõsteti dividendide määra 75 protsendi peale,» kirjeldas Raasuke.
Riigil praegu sellised üldiseid põhimõtteid pole. Majandusministeeriumi analüüs viitas ka sellele, et on juhtunud ka nii, et üheltpoolt võetakse välja dividende, aga teisalt suurendatakse omakapitali. Ehk ühe käega võtad, teisega annad juurde.
Väga suur ja põhimõtteline muutus oleks ka riigifirmade nõukogudesse liikmete määramine. Uue riigifirma, mingis mõttes nagu portfellihalduri loomisel, muutuks riigifirmade nõukogudesse inimeste määramine uue haldusfirma ülesandeks. Niimoodi kaoks riigifirmade nõukogudest ära otsene poliitiline surve.
/nginx/o/2021/11/24/14221126t1h70ce.jpg)