Ligi: pangandusliit ei tohi tuua lisakoormust eelarvele

Jürgen Ligi Foto: Raigo Pajula

Rahandusminister Jürgen Ligi peab oluliseks, et pangandusliidu loomisega seotud tegevused ei tooks lisakoormust riigieelarvele ning liidus oleks hõlmatud võimalikult suur hulk pankasid.

Rahandusministri hinnangul on Euroopa fundamentaalseks probleemiks turgude fragmenteeritus, mistõttu mõnel pool saab hästi laenu ja mõnel pool ei saa. 

«Seda küsimust ei saa puhtalt rahale taandada, seda tuleb taandada ka tingimuste ühtlustamisele ning selleks ühtlustamise viisiks on seesama pangandusliit,» rääkis Ligi esmaspäeval ajakirjanikele.

Rahandusministri sõnul on Eesti jaoks pangandusliidu juures oluline selle hästi lai ulatus. «Tahaks liidus näha ka kõiki Põhjamaid, kus on meie pankade emapangad, aga see ei ole praegu väga realistlik,» nentis Ligi. «Kui nad välja jäävad, siis me kaitseme seda head koostööd, mis on juba saavutatud.»

Ligi tunnistas, et ambitsioon, et pangandusjärelevalve hõlmaks kogu pangandust, on optimistlik.   

Järelevalvest järgmine samm pangandusliidu loomiseks oleks ühtne kriisihadlusmehhanism. «See on aegavõttev asi, siin peaksid panustama pangad. Oluline on siin see, et riigieelarve ei saaks siin edasi üllatusi, me ei taha lisakoormust oma eelarvele, » märkis Ligi.

Pangandusliit on kogumas järjest enam vastaseid. Ka Saksamaa rahandusminister Wofgang Schäuble on öelnud, et komisjoni suvine ettepanek ühtse kriisihaldusmehhanismi loomiseks tuleb üle vaadata, kuna see on õiguslikult «nõrkadel  jalgadel.»

Ka Ligi hinnangul on siin õigusselguse küsimus oluline. «Üldiselt on need sellised ülemineku perioodi küsimused ja need tuleb ära otsustada.»

Kommenteerides Eesti edasist tegevusest selles protsessis märkis Ligi, et vaevalt hakkab Eesti midagi vägisi tegema ja meie tegevus on seotud Euroopa edasiste otsustega.

Ligi lisas, et Eesti positsioon on ikkagi iga riigi oma vastutuse rõhutamine.