/nginx/o/2008/03/11/25475t1hc8e5.jpg)
Hiina peaminister Wen Jiabao ütles, et nad ei kavatse mingil juhul anda järele välisriikide survele oma valuutat tugevdada, väljendades ennast seejuures üha väljakutsuvamalt.
Hiina peaminister võttis valuuta osas sõjaka tooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Wen teatas eile uudisagentuuri Xinhua vahendusel, et mõnede riikide nõudmised jüaani revalveerida kujutavad endast katset Hiina arengut pidurdada.
«Me ei nõtkuta põlvi kellegi nõudmiste ees,» ütles ta. «Nagu ma ka oma välismaa sõpradele ütlesin, paluvad nad meil jüaani revalveerida, kuid ise rakendavad samal ajal protektsionistlikke meetmeid.»
Weni sõnul annab Hiina jüaani dollariga sidudes oma panuse maailmamajanduse taastumisse. «Nende nõudmiste eesmärk on aga Hiina arengut kinni pidada,» väitis ta.
Hiina laskis oma valuuta 2005. aastal ametlikult küll dollari küljest lahti ning on seejärel piirdunud kursikõikumiste piiramisega. Eelmise aasta keskpaigast alates on nad aga jüaani kursi taas sisuliselt dollari järgi fikseerinud. See on tähendanud, et jüaan on käesoleva aasta algusest alates Hiina peamiste kaubanduspartnerite valuutade suhtes ligikaudu 9 protsendi võrra odavnenud, kuigi Hiina on suurmajandustest taastunud kõige kiiremini.
Hiina ametiisikud väidavad aga, et jüaani vahetuskurss kaubanduspartnerite suhtes on enam-vähem samal tasemel, kui ülemaailmse finantskriisi alul möödunud aasta septembris, kui dollar alguses tugevnes.
USA ja Euroopa Liit nõuavad, et Hiina maailmamajanduse tasakaalustamiseks oma valuutat revalveeriks. Viimastel nädalatel on nende nõudmistega ühinenud ka arenevad turud, näiteks Brasiilia ja Venemaa.
Mõned analüütikud olid ennustanud, et Peking võib uue aasta alguses oma poliitikat vaikselt kohendama hakata, et ennetata inflatsiooni. Teise põhjusena nähti seda, et kui poliitikamuutus tuleks liiga napilt enne juunikuist G20 tippkohtumist, võiks Hiina üldsus tõlgendada seda kui välismaisele survele järele andmist.
Wen andis mõista, et valitsus võib võtta kasutusele jõulisemad meetmed majanduse ülekuumenemise vältimiseks. Tema sõnul on valitsus mures, et mõnedes Hiina paikkondades on kinnisvarahinnad tõusnud liiga kiiresti ning et pangad on sel aastal liiga heldelt laenu andnud. Ta lisas aga, et selles osas on juba samme astutud.
«Oleks hea, kui meie pankade laenupoliitika oleks tasakaalukam ja paremini struktureeritud ning mitte nii laiaulatuslik,» ütles ta. Otseseid inflatsiooni märke tema sõnul Hiinas veel täheldada ei või, kuid samas peab valitsus igaks juhuks valvel olema.
Xinhua andmetel ütles Wen ühtlasi, et Hiina peab võitlema oma «õiguse eest edasi areneda» - pidades silmas eelseisvaid kliimakõnelusi.
Mõned Kopenhaageni osapooled on Hiinat teravalt kritiseerinud laiapõhjalisema kokkuleppe blokeerimise eest. Isegi Barack Obama noomis Hiinat läbirääkimiste «vahelejätmise» pärast, millega pidas ilmselt silmas ühte konkreetset kohtumist, kuhu Wen hoopis oma abivälisministri saatis.
Hiina on üritanud ka vastulööki anda. Nii näiteks ilmus Xinhuas pikk artikkel, kus selgitati, et Wen ei teadnud sellest «salapärastest» kohtumisest Obamaga mitte midagi.
The Financial Times Limited 2009.