Raskustes Hispaania pitsitab edukat Gibraltarit

Satelliidifoto Gibraltari väinast ja Vahemerest Foto: Wikipedia.org

Alates päevast, mil Hispaania brittidele kuuluva Gibraltari piiril karmid kontrollid kehtestas, läks töölkäimine Lola Ballesteros Benítezi jaoks väga vaevaliseks.

Et vältida tundidepikkust passimist piiril, pargib Gibraltaril meditsiiniõe abilise ametit pidav Ballesteros Benítez oma auto, jalutab üle piiri ning sõidab edasi bussiga.

Hilisõhtul või öösel töölt tulles tuleb võtta takso, mis läheb kalliks. Varem 45 minutit väldanud tööle-tagasi sõit kestab nüüd vähemalt kaks tundi, kirjutab New York Times.
«Valitsus [Madridis] ei saa vist arugi, kui palju vaeva nad omaenda kodanikele põhjustanud on,» arvab naine.

Gibraltaril, mille majandus kasvas mullu 8 protsenti, käib leiba teenimas ligikaudu 7000 hispaanlast. Tegemist on ühega neist vähestest paikadest Euroopas, mis finantskriisist puutumata jäid.

Gibraltari lähistel asuvate Hispaania linnade ehk nn Campo de Gibraltari 267 000 elaniku seas valitseb aga 40-protsendiline töötus – 13 protsenti kõrgem ülejäänud Hispaania keskmisest.
«Poliitikud võivad vaielda ja ähvardusi pilduda, aga siinkandi rahvas mõistab, et me vajame teineteist,» ütleb Gibraltaril kingapoodi pidav Yolanda Argüet. «Eks ma töötaks hea meelega kodumaal, aga see pole praegu eriti võimalik.»
Argüet kaotas nelja aasta eest töö Madridi härjavõitlusäris ning naases oma sünnilinna nimega La Linea de la Concepción, Gibraltari piiri äärde. Tööd leidis ta aga piiri taga.
«Kuidas saakski keegi La Lineas tööd leida, kui isegi raekoda ei saa oma töötajatele palka makstud?» küsib kingamüüja. La Linea linnavalitsus on oma 750 töötajale võlgu kümne kuu palgaraha.

Gibraltar seevastu paistab silma visaduse ja leidliku majandusmõtlemisega – mille Hispaania aga küsimärgi alla on asetanud, andes üha häälekamalt mõista, et tilluke territoorium õitseb tänu rahapesu, maksupetturluse ja salatubaka äri sallimisele.

Hispaania on ühtlasi ähvardanud Gibraltarit punkerdamise-vastaste sanktsioonidega – nimelt kasutavad laevad võimalust Gibraltari lähistel merel tankida ja meeskondi vahetada, vältides randumisega seonduvaid kulutusi. Hispaania põhjendab oma plaane naftalekke ohuga.

Hiljuti väitis Hispaania välisminister José Manuel García-Margallo, et Gibraltari majandus – mis on jõukuselt elaniku kohta maailmas neljandal kohal – on ehitatud üles Hispaania arvelt, kasutades «dereguleerimisel, läbipaistmatusel ja madalatel maksudel» põhinevat mudelit.

Gibraltar on Suurbritannia valduses alates 1713. aastast lähtuvalt Utrechti rahulepingust. Tegemist on brittide nn «meretaguse alaga» Gibraltari väina põhjarannikul. 6,84 ruutkilomeetri suurusel alal elab alla 30 000 inimese.