Pangandusliidu vastaste liit laieneb
16. september 2013, 11:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Brüsseli pangandusliidu plaan on põrganud vastu «Saksa müüri». Muret pankade sulgemise tsentraliseerimise pärast jagavad ka Rootsi, Suurbritannia ja Hispaania.
Mitmete rahandusministrite hinnangul tuleks pankade sulgemise volitused omistada ametile, mis paikneks väljaspool Brüsseli struktuure.
Tsentraliseeritud organi loomine tähendaks riikliku suveräänsuse märkimisväärset kärpimist, mis teeb mõned ELi valitsused ettevaatlikuks. Seetõttu on Euroopa Komisjoni eesmärk reform kevadeks kokku leppida küsimärgi all, kirjutab Financial Times.
Kuigi ELi juristid on asunud Brüsseli plaani põhialuseid toetavale seiskukohale, on Saksamaa leidnud endale kaalukad mõttekaaslasi Suurbritannia, Rootsi ja Hispaania näol. Ühiselt väidetakse, et pangandusliidu loomiseks pakutud kujul tuleks täielikult muuta ELi ühisturu aluslepinguid.
Praegust «juriidilist» suunda pooldavad aga näiteks Itaalia, Prantsusmaa ja Euroopa Keskpank.
«On selge, et terve rida riike on mures ettepaneku pärast selle praegusel kujul,» ütles Rootsi rahandusminister Andres Borg.
Borg lisas, et sakslaste juriidilised mured on leidnud laiemat toetust, «kui inimesed ootasid».
Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble näeb vajadust anda teatud riikide parlamentidele pangandusküsimustes suurem hääleõigus. Nn «pangavalitsus» pandaks püsti väljaspoole Brüsselit, see ehituks riiklikele järelevalveametitele ning vastutaks vaid euroala suurimate pankade eest.
Euroopa Keskpank (EKP) rõhub «ainujärelevalve» vajadusele enda kui keskasutuse juures. «See peab olema üks tõeline Euroopa institutsioon, mille [otsuste] suhtes ei kehtiks vetoõigusi,» ütles EKP asepresident Vitor Constancio.