Andmekaitse inspektsioon: delikaatsete isikuandmete eemaldamine artiklitest on siiski võimalik

Isikuandmed, fotolavastus. Foto: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Euroopa Inimõiguste Kohtu äsjase lahendi kohaselt pole inimestel õigus nõuda enda kohta käivate artiklite kustutamist meediaväljaannete veebiversioonidest isegi siis, kui selle sisu rikub kellegi õigusi, kuna see oleks ajaloo ümberkirjutamine. Eesti Andmekaitse Inspektsioon leiab, et isikuandmete kustutamist saab teatud juhtudel ikkagi nõuda.

Inimõiguste kohus leidis 27. augustil Poola kaasuse näitel, et õigus kohustada artiklit kustutama rikuks avalikkuse õigust pääseda ligi avalikele internetiarhiividele ja moonutaks ajalugu.

Eesti Andmekaitse Inspektsiooni nõunik Stiina Liivrand selgitas, et inspektsioon ei saa ka praegu kohustada meediaväljaandeid artikleid kustutama, kuid saab teha menetluse käigus kindlaks, kas isikuandmete avalikustamine artiklis on õiguspärane ning taotleda seejärel isikuandmete eemaldamist.

Kui isikuandmid avalikustatakse õigusvastaselt, saab Liivranna sõnul ka vaatamata viimasele EIKi lahendile endiselt nõuda andmete avalikustamise lõpetamist, kuna inimõiguste kohus on meedia osas teinud mitmeid eriilmelisi lahendeid.  

Üldiselt lubab isikuandmete kaitse seadus avalikustada meedias isikuandmeid, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi, see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ja andmete avalikustamine ei kahjusta ülemääraselt isiku õigusi. «Ülemäärane kahju olla aga ajas muutuv – ühel hetkel on kaalukam väljendusvabadus, hiljem, kui uudisväärtus on kahanenud, võib olla kaalukam privaatsusõigus,» selgitas Liivrand.

Näiteks on kohus leidnud, et karistatuse kehtivusajal on isiku süütegu ühiskondlikult hukkamõistetav ja tema õigusi võib karistatusest tingituna mõnevõrra ulatuslikumalt piirata, kuid pärast karistatuse kustumist seda üldjuhul teha ei või.

«Pärast isiku karistusandmete kustutamist karistusregistrist on isikul õigus nõuda avalikustatud kohtulahendites või muudes karistusregistrisse kandmise aluseks olnud ametnike avalikustatud otsustes oma nime asendamist initsiaalide või tähemärgiga. Seda õigust ei ole isikul, kes on süüdi mõistetud nn ühiskonnaohtliku loomuga süütegude toimepanemise eest,» ütles Liivrand.

Sama analoogiat tuleb inspektsiooni hinnangul rakendada ka karistusandmete avalikustamise osas meedias.

Nii kavatseb AKI ka tulevikus meedias avaldatud isikuandmete kohta käivate kaebuste puhul vaadelda eraldi iga kaasuse asjaolusid. «Nii nagu EIK lahendid on varieeruvad, lähtub AKI oma seisukohtade kujundamisel olenevalt kaasuse iseloomust, konkreetsest kaasusest, püüdes leida väljendusvabaduse ja privaatsusõiguse vahel optimaalse põhjendatud tasakaalu,» ütles Liivrand.