/nginx/o/2009/05/27/184783t1hea62.jpg)
Deutsche Banki uuringu kohaselt võib varimajandus Euroopa riike majanduslanguse ajal aidata, kuid sellisel juhul peab ebaseaduslik tegevus olema piisavalt ulatuslik.
Uuring: varimajandus toetab riike
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nagu selgub, on riigid, kus on palju haltuurategijaid ja kohakaaslusega ehitusmehi, kajastamata sularahatehinguid, kaotsiläinud arveid, maksupetturlust või ebaseaduslikku tegevust nagu näiteks narkokaubandust, oma ausamate naabritega võrreldes majanduslangusest paremini läbi tulnud.
Analüütikute sõnul toimib see siiski vaid juhul, kui varimajandus on mastaapne - nagu näiteks Kreekas, mis on peaminister George Papandreou sõnutsi korruptsioonist läbi imbunud.
Kuigi Kreeka on üha rohkem hädas oma riigieelarvega, kahanes nende majandus tänavu vaid 1 protsendi võrra, kuigi Euroopa Liidu majandus tervikuna tõmbus kokku ligikaudu 4 protsenti.
Teisest küljest leidis Deutsche Bank, et «eriti ausate» kodanikega riigid nagu Austria, Prantsusmaa ja Holland tulid kriisist samuti üsna hästi läbi.
Väikese märguandena sellest, et uuringut ei maksa päris tõe pähe võtta, nentis Deutsche Bank, et kõige hullemini läheb sellistel riikidel nagu Saksamaa, kus inimestel puudub austerlaste laitmatu tööeetika, kuid samas ei tehta riigil naha üle kõrvade tõmbamiseks ka kreeklaslikke pingutusi.
Deutsche Banki arvutuste kohaselt on kõige ebasoodsam varimajanduse tase täpselt 14,3318 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. Millest järeldub, et Saksamaa on oma 14,6 protsendiga katastroofi äärel.
Seega on Saksamaal põhimõtteliselt kaks valikut: kas järgita Kreeka-sarnaste «edukate» riikide eeskuju ning «lasta haltuuramehel vannitoa asemel terve maja valmis teha» - või asuda ausale teele.
Raporti autor Sebastian Kubsch möönis, et tal ei ole täit vastust, kuidas suurematel ja väiksematel varimajandustel tänavu riike niiviisi aidata õnnestus.
Üks selgitus võib olla, et hästi toimiv mitteametlik sektor kujutab endast elujõulist alternatiivi, kuna seal kehtivad teatud kirjutamata reeglid, mis sisuliselt sunnivad inimesi ausalt tegutsema ja tagavad head tulemused.
Ideed, et suur varimajandus langusaegadel kasuks võib olla, toetas ka Linzi ülikooli professor Friedrich Schneider, kes on antud valdkonna ekspert. «Inimesed teenivad lisaraha. Samas ei tööta keegi varimajanduses selleks, et seda pensionikontole kanda. Niisiis kulutatakse see raha ära, mis kasvatab nõudlust,» ütles ta. Tema sõnul tõstab Kreeka suur varimajandus rahva heaolu. «Ainus kaotaja on riik,» lisas ta.
Samas aga võib ka aususest riikidele majanduskasu tõusta. «Kui inimesed kogevad, et riik kohtleb neid ausalt ja õiglaselt ning nad saavad oma maksude eest ka hea teenustepaketi tagasi, siis nad tõenäoliselt neid makse ka maksavad - mis omakorda rohkendab riigitulu,» ütles professor Schneider.
Saksamaa jaoks oli Deutsche Banki soovitus siiski üheselt mõistetav ning küllap ka mõistlik. Nimelt olevat aus tee sakslastele siiski kasulikum. Nagu finantskriis - ja Kreeka hädad, oleksid nad võinud lisada - meile näitasid, hoiavad ettevõtlust pikemas perspektiivis jätkusuutlikuna siiski moraal ja sündsustunne.
The Financial Times Limited 2009.