Mõnus maamärk rannakülas

Tiina Kolk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilkupüüdvate triibuliste ustega: talumaja on pererahvas südamega korda teinud.
Pilkupüüdvate triibuliste ustega: talumaja on pererahvas südamega korda teinud. Foto: Marina Puškar

Ühe sõpruskonna taastatud saareelamisest saavad häid ideid küllap paljud, kellel seisab ees vana talumajapidamise kordategemine.

Tosin aastat tagasi hakkasid ehitusinseneridest kunagised ülikoolikaaslased oma peredele Muhu saarele ühist maakodu rajama.
«Leidsime, et suurt elamist on raske üksi hallata, aga hulgakesi on maal väga tore toimetada,» räägib Olavi Kalmet, osutades eeskujulikult renoveeritud hoonetele, hoolitsetud õuele ja viljapuuaiale.
Uute omanike saabudes vohas laokile jäetud elamises sireli- ja kreegivõsa, kuid et nende soov oli talu ruttu elamisväärseks muuta, kutsuti appi arhitekt Andres Põime ja sisearhitekt Tiiu Truus.

Hinnatud ja väärikas vana
Talu ajalugu ulatub 1782. aastasse, tutvustab praegune pererahvas. 19. sajandi keskel ehitatud elumaja põles sada aastat tagasi ning arvatavasti pärast seda pandi hoonele uus katus, mis veel hiljem sai peale eterniidi. Eri aegadel on akna- ja ukseavasid suurendatud, palkseintele laudis peale löödud jne.

«Minu üks eesmärke oli luua mõnus ruum elamiseks-olemiseks, säilitades samal ajal rehielamu arhetüüpi. Korduvalt ümberehitatud talumajast pidime saama arhitektuurse terviku, eemaldades nõukogudeaegseid «täiendusi». Säilitasime nii palju algupäraseid asju kui võimalik,» tutvustab Põime.

Praegu on elumajal ja saunal muistsele rannakülale iseloomulik roogkatus ja kunagisel sepikojal laudkatus. Vana kaev on puhtaks tehtud. «Roogkatused on vastupidavad, aga ka probleemsed: näiteks eelmisel talvel võttis jäätunud lumi suure tüki roogu kaasa. Selline katus vajab pidevat hoolt,» räägib üks majaperemehi.
Elamu on saanud algupäraste järgi tehtud uued dolomiidist korstnad, hoonete paekivi- ja raudkiviseinad on korralikult vuugitud, uksed ja aknad väljavahetatud ning sees remont tehtud.

Selles talus olid elumaja ja laut ühe katuse all. Nüüd on katusealusesse ehitatud igale perele oma magamistuba ning laudaosas laiutab ligi 70 m² elutuba – aga veel 2001. aastal oli ruum vundamendi kõrguseni sõnnikut täis! Osa palkseina olid loomad ära närinud ja see tuli samuti uuega asendada.

Et elutuppa rohkem valgust saada, otsustas arhitekt varasemate laudaväravate asupaika maast laeni ulatuvad aknad teha. Praegu käivad kõik kodakondsed selles ruumis kaminatuld nautimas.

«Talvel ajame üüratu suure elutoa soojaks vaid jõulupühade aegu, mil kõik pered siia tulevad, sest õdusa olemise saavutamiseks peab külmal ajal terve päev kollet kütma,» selgitab Kalmet.
«Kui hoonete fassaadide kujundamisel arvestasin vanade ehitustavadega, siis sees suhtusin asjasse tunduvalt vabamalt ja kasutasin traditsioonilisi materjale uues võtmes – kuid ideega, et need peaksid dialoogi vanade asjadega,» räägib Põime.

Esiplaanil ajalooga asjad
Nii sauna, aita kui ka elumaja ilmestab vanavara. Vanad põllutööriistad toetuvad hoonete välisseintele, tubades leidub nii endisaegseid tarbeesemeid kui ka mööblit.

«Osa pütte ja kirste pärineb siitsamast talust, osa on vanakraamilaatadelt ostetud. Sauna- ja aidaasjad ning töövahendid on kõik alati kohapeal olnud, nagu ka tubades eksponeeritud esemed. Näiteks saunas seisavad endisest pererahvast jäänud vanad suusad, palid, veinikorvid ja kaalud. Vanad töövahendid, anumad ja mööbel on kõik hoolega korda tehtud,» räägib üks perenaisi Reet Kalmet ja lisab, et mõned esemed on pärit ka kodakondsete lapsepõlvekodust. Seega võiks suurem osa sisustusest oma loo rääkida.

Köögimööbel seevastu on Tiiu Truusi kavandatud, nagu ka elutoa tohutult suur diivan, kuhu mahub palju rahvast istuma.
Väga stiilsetesse ja napilt sisustatud ruumidesse toovad värve kirjud kaltsuvaibad – puuetega noorte looming. Pererahva soov oli just neile tööd pakkuda, ja terve 250 m² maja «vaibastamiseks» kulus noortel käsitöömeistritel peaaegu aasta.
«Me päästsime maja ja nüüd peab see veel teise sada aastat vastu. Kõik asjad siin on tehtud südamega ja õigesti, nii nagu peab,» nendib Olavi Kalmet.

Kõik kodakondsed on saanud ilu ja mõnusat olemist kümme aastat nautida, ning igaüks neist on oma nõu ja jõuga selle loomisele kaasa aidanud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles