/nginx/o/2013/09/05/2165369t1h3d56.jpg)
IT ekspert Kristjan Port väitis eile, et Eesti riigisektoris võib Windows XP vahetus Linuxi vastu olla sundkäik. Riigi infosüsteemi ameti peadirektori asetäitja Kalle Arula sõnul on vabale tarkvarale üleminek pikas perspektiivis säästlikum lahendus, kuid samas on suurimaks takistuseks Linuxile üleminekul see, et riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse töös kasutatakse rakendusi, mis on mõeldud toimima vaid Windowsi platvormil.
«Suurim takistus Linuxile üleminekul võib olla see, et riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse töös kasutatakse spetsiaalseid rakendusi, mis on arendatud Windowsi platvormile ning Linuxis ei tööta. Seetõttu on asutusel valik - kas tellida uus rakendus, mis töötaks ka Linuxi keskkonnas või jääda Windowsi juurde. Pikas perspektiivis on vaba tarkvara eelistamine kindlasti säästlikum lahendus, ent esialgu võib see nõuda suuri investeeringuid,» ütles Arula E24-le.
Kommenteerides Porti esitatud Windowsi turvalisust küsimärgi alla panevaid väiteid, ütles Arula, et karta ei tasu esmajoones mitte riiklikke tagauksi, vaid seda, et tegu on enimlevinud operatsioonisüsteemiga maailmas.
«See tähendab, et pahalaste huvi selle süsteemi nõrkuste vastu on väga suur - enamik viiruseid on loodud just Windowsi kasutajate ründamiseks. Seetõttu tasub kõigil kasutajatel suhtudaväga tõsiselt korra kuus toimuvatessenn paigateisipäevadesse(Patch Tuesdays) ning lubada Windowsil turvauuendused lisada,» ütles RIA peadirektori asetäitja.
Seda, milisele Linuxi distributsioonile võiks riik üle minna ning kui suures mahus oleks selllega kaasnevalt vaja läbi viia koolitusi,ei osanud Arula täpselt hinnata, viidates asutuste erinevatele vajadustele ja võimalustele.
«Universaalset distributsioonisoovitust riigisektorile on raske anda, see peaks jääma asutuse enda otsustada sõltuvalt sellest, milleks arvuteid kasutatakse. Näiteks kui asutus kasutab tööks peamiselt e-posti klienti, kontoritarkvara (tekstidokumendid, tabelid, esitlused) ja veebilehitsejapõhiseid rakendusi, võiks Linuxile üleminek olla hea tahte ja pealehakkamise küsimus. Ka koolituste mahtu on raske hinnata, sest see on asutuseti erinev, sõltuvalt kasutajate arvutioskuse tasemest. Igatahes ei maksa Linuxit sugugi karta, sest mitmete distributsioonide kasutajakogemus on väga mugav ja sarnane Windowsile,» ütles ta.