/nginx/o/2013/09/13/2361196t1h4eb9.jpg)
Juba ligi pooled maailma juhtivtöötajatest teevad kaugtööd, kuid Eesti juhtidel on selles vallas kõvasti arenguruumi, sest siinsetest juhtidest teevad vaid veidi üle kolmandiku osaliselt kaugtööd.
Kolmandik Eesti juhte teeb kaugtööd
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reguse ülemaailmse majandusuuringu «2013 Global Economic Indicator» kohaselt on kontorilaua külge aheldatud spetsialistid peagi vähemuses. Enam kui 90 riigi 26 000 ärijuhi arvamust kajastavast Reguse uuringust järeldub, et 48 protsenti nendest teevad kaugtööd vähemalt poole töönädala ulatuses. Eesti juhtidest töötab samal viisil aga kõigest veidi üle kolmandiku (37 protsenti).
Peamiselt tunnevad tegevjuhid muret kaugtööd tegevate töötajate motiveerimise ja juhtimise pärast. Reguse uuringust selgub, et märkimisväärselt suur arv ettevõtteid suhtuvadki teemasse tõsiselt. Ainult 24 protsenti vastanud eestlastest usub, et kaugtöö tegijate töö efektiivne juhtimine on täiesti võimalik. Ülemaailmselt arvab sarnaselt aga üle kahe korra rohkem juhte ehk 55 protsenti.
«Kui juhtkond ohjad enda kätte haarab, tuleb paindlik töötamine kõigile kasuks,» kommenteeris uuringu tulemusi Reguse tegevdirektor Mark Dixon. «Meiega vestelnud äriinimesed on tõdenud, et kaugjuhtimise võtmeelemendiks on usaldus ja vabadus, ning kui need on saavutatud, on eelised kõigile märgatavad: suurem produktiivsus, suurenenud töötajate püsivus ja madalamad tegevuskulud.»
Reguse uuringust selgub ka see, et 21 protsenti Eesti ettevõtetest kasutab tõhususe jälgimiseks spetsiaalseid aruandlussüsteeme (ülemaailmne vastav näitaja on 37 protsenti), samas kui 30 protsenti kaugjuhtidest kasutab oma meeskonnaga suhtlemiseks videokõnesid (ülemaailmne vastav näitaja on 43 protsenti).
Paindliku töö kogemus võib eriti oluline olla just noorematele töötajatele. 27 protsenti vastanud eestlastest usuvad, et nooremtöötajad muutuvad kaugtööd tehes vastutustundlikumaks. Lisaks arvatakse, et paindlik töötamine soodustab liinijuhtide ja nende meeskonnaliikmete vahelist koostööd. 39 protsenti vastanutest arvavad, et kaugjuhtimine aitab kaasa professionaalsema töösuhte saavutamisele.