Päevatoimetaja:
Angelina Täker

Leht: Eesti Energia prügipõletusjaamas köetakse õhku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Liisu Arumäe
Copy
Eesti Energiale kuuluv Iru soojuselektrijaam.
Eesti Energiale kuuluv Iru soojuselektrijaam. Foto: Toomas Huik

Reformierakonna initsiatiivil monopolide ohjeldamise seadusesse lisatud  parandusettepaneku tulemusena jahutatakse Eesti Energia uues Iru prügipõletustehases aastas toodetavast soojusenergiast ligikaudu viiendik ehk umbes 80 000–90 000 MWh uuesti maha.

Veebruaris käivitatud Iru jäätmepõletustehas töötab juba peaaegu täisvõimsusel, prügiautod muudkui veavad koormaid ning koostootmisjaamas toodetud elektri müügiga pole probleeme. Kuid suvekuudel ei ole midagi peale hakata suurema osaga toodetud soojusest. Aasta peale läheb selliselt õhku umbes viiendik toodetud soojusest, seda on 80 000–90 000 Mwh, vahendab Äripäev.

Samal ajal ei ole soojuse müügiga mingeid probleeme linna poole jääval Urmas Sõõrumaa ehitatud, vahepeal Prantsuse suurkontsernile Dalkia ja nüüd Kristjan Rahule kuuluval Väo koostootmisjaamal. Puiduhaket ja vähesel määral turvast põletav Väo jaam töötab täisvõimsusel ning  soojus läheb praeguseks samuti Rahu omandusse jõudnud Tallinna Küttele.

Ressursi kasutamise mõttes üsnagi veidra olukorra lahkamiseks peame tagasi minema kolme aasta tagusesse aega, kui riigikogus oli arutlusel monopolide ohjeldamise seadus.

Võrguettevõttel tuli uue seaduse järgi hakata soojamüüja leidmiseks konkursse korraldama. Kuna talvisel kütteperioodil Väo jaama võimsusest ei piisa, korraldaski Tallinna Küte puudujääva soojusenergia tootja leidmiseks eelmisel aastal konkursi. Selle võitis Iru jaam ning neilt ostetakse soojust siis, kui Väo jaama võimsusest ei piisa. Samuti sõlmis Tallinna Küte lepingu konkursil teisele kohale jäänud OÜga AuraGen, mis pakkus Iru jaamast kallimat hinda. AuraGeni omanikud on Arti Arakas, Hannes Tamjärv ja Frank Õim.

Enne seaduseelnõu teist hääletust riigikogus andis tollal Tallinna Kütet juhtinud Rahu suhtekorraldaja Meelis Kubitsa initsiatiivil Äripäevale intervjuu, milles rääkis, et tema karvast kätt ei ole mõtet küll monopolide ohjeldamise seaduseelnõu “monopoliseerimise” taga näha.

Üks  Arco Vara asutajatest, Rahu hea sõber ­Arti Arakas rääkis siis Äripäevale, et tema teadis tehingust juba mõnda aega varem ning oli Rahule nõu ja jõuga abiks, kuid oma raha ta sellesse projekti ei investeerinud.

Küll tegi Arakas Reformierakonnale monopolide ohjeldamise seaduse vastuvõtmise järel kaks suurt annetust – kokku kolm miljonit krooni ehk ligi 192 000 eurot.

Loe pikemalt Äripäevast.

Tagasi üles