/nginx/o/2009/05/22/182716t1h0be4.jpg)
Eestis hakati elektrienergiat kasutama 19. sajandi 80-ndatel aastatel ja tänapäeval ei kujuta inimene enam elu ette ilma elektrita. Igal aastal võetakse kodudes kasutusele üha uusi ja uuemaid energiasäästlikke kodumasinaid ja vidinaid, mis abistavad meid kodustel töödel.
Vaatamata säästlikumate elektriseadmete kasutuselevõtule, kasvab elektrivõimsus märkamatult ja tekitab sageli elamu elektripaigaldisetes ülekoormatusi, mille tõttu tuleb elamutes tihti elektrisüsteeme remontida või koguni ümber ehitada. Praegu tarbib Eestis keskmine pere aastas elektrienergiat ca 4500kWh.
Elektrienergia kasutamine eeldab, et elamu või korteri elektripaigaldis vastaks elektriohutuse nõuetele.
Elektriohutusseaduses on nõue, et elektripaigaldist tuleb projekteerida, ehitada ja remontida nii, et see ettenähtud viisil kasutuse korral ei ohustaks inimest, vara ja oleks keskkonnale ohutu.
Vastutus elamu elektripaigaldise korrasoleku ja nõuetekohase käidu tagamise eest on seadusega pandud kinnisasja omanikule. Seadus ei nõua samas omanikult ise elektritööde tegemist, vaid selle korraldamist vastavat akrediteeringut omava elektrifirma (ka FIE ) kaudu. Aga kust tellija teab, missuguses elektritöödega tegelevas firmas teevad elektritöid pädevad elektrispetsialistid? Koolitustele saadavad firmad tavaliselt töödejuhatajaid, tavaelektrikud pääsevad täiendkoolitusele kõrge koolitusmaksu tõttu harva ja teevad tööd vastavalt varemõpitule. Standardnõuded elektritöödele muudetakse aga pidevalt.
Tihti töödejuhataja ei suuda pidevalt silma peal hoida ehitusobjektil ja ei märka tehtud vigu, eriti varjatud tööde osas. Elektripaigaldise kasutusele võtuks (lõpeb tunnistuse väljastamisega) tuleb elektrifirmal tellida akrediteeritud kontrollasutuselt kasutuselevõtule eelnev tehniline kontroll.
Ehitusfirma peab lisaks tunnistusele üle andma omanikule ka elektrialase dokumentatsiooni, mis on loetletud majandus-ja kommunikatsiooniministri 12 . juuli 2007.a. määruses nr.62. Need on: elektriprojekt (ka teostusjoonised), liitumisleping või piiritlusakt, paigaldatud kilpide ja kaablite isolatsiooni teimiprotokollid, maandustakistuse mõõtmise protokoll, varjatud tööde akt elektripaigaldise süvispaigaldise kohta, kaitsmete rakendustagatise mõõtmise protokoll jne.
Tehnilise dokumentatsiooni olemasolul on omanikul või tema käidukorraldajal hiljem elektripaigaldise korrasolekut lihtne kontrollida ja kontroll-mõõtmistel ilmnenud vigu likvideerida. Elektritöödega tegelevaid firmasid ja muidutegijaid on palju, kuid kõik nad ei oska kõiki elektritöid nõuetekohaselt teha ja nõutavat tehnilist dokumentatsiooni vormistada.
Elamute ja hoonete siseelektripaigaldiste ehituse nõuded erinevad oluliselt väliselektrivõrkude ehituse nõuetest.
Viimasel ajal on ilmnenud juhuseid, kus elektrifirma reklaamib end kui suurt tegijat, kes oskab kõiki elektritöid teha, kuid hiljem selgub, et on paraja käki kokku keeranud, tööde kalkulatsioonis nõutud tasu saanud, kuid tellijale pole nõutavat tehnilist dokumentatsiooni tööde lõpetamisel üle andnud.
Pärast tööde lõppu peab tellija elektrifirmas käima nõutavat tehnilist dokumentatsiooni palumas, kuid asjata. Paljud elektritööde tellijad usuvad lihtsameelselt, et kui tellida tööd Eesti Energia Elektritööde ASist, siis on kõik mured murtud, kuid võta näpust. Tehtud tööde järgi ilmneb, et Eesti Energia Elektritööde AS ei ole siiski veel jõudnud spetsialiseeruda siseelektri tööde tegemisele. Nende eelis on aga see, et neil on võimalus tellijale enda ehitatud elektritöid pingestada ilma tellijale määruses nr.62 nõutava tehnilist dokumentatsiooni esitamata.
Arusaamatuks jääb, et Eesti Energia on hakanud siseelektritöid tegema, omamata selleks eelnevaid kogemusi. Praegu ei suuda firma isegi olemasolevaid välisvõrkegi korras hoida ja tähtajaliselt liitumislepinguid täita. Esineb juhtumeid, kus isegi neli aastat tagasi tormi tagajärjel inimestele ja loomadele ohtlikuks muutunud õhuliine ei suudeta remontida!
See kõik oleks välditud kui elektripaigaldise nõuetele vastavust hindaks mõni erapooletu hindaja. Tehnilise dokumentatsioonita ei saa tellija kontrollida tehtud tööde kvaliteeti ja ka tööde nõuetele vastavust. Näiteks nii ei saa tellija teada, kas paigaldatud elamu peakaitse ikka rakendub lühisel. Vastasel korral võib tekkida tulekahju.
Hiljuti näidati elektrist tekkinud tulekahju televisioonis, kus uues elamus süttis tuntud riigikogulase korteris elektripliidi toitekaabel, kuid arusaamatuks jääb siin, miks ei rakendunud uue elamu puhul rikkevoolu- ega liigvoolukaitse.
On esinenud juhuseid, kus pesumasina rikkest on süttinud elamu ja ei rakendunud isegi lühisekaitse.
Sageli korterivaldajad ja remondimehed eiravad elektriohutuse nõudeid.
Kujukas näide on pildil, kus kipsipanija on kipsi paigaldamisel elektriarvesti koos kaitsekorkidega kipsi taha jätnud ja isegi tapeedi peale kleepinud. Viga ei märgata enne kui toss taga. Sellisel juhul puudub Eesti Energial võimalus arvestit vahetada ja arvesti ühendusjuhtmete kontaktühendusi kontrollida, et tuleohtu vältida.
Eeltoodut arvestades soovitan omanikel elamu elektripaigaldise tehnilise seisukorra hindamisel kasutada sõltumatuid hindajaid, näiteks kogemustega Tehnokontrollikeskus OÜ eksperte.