igal aastal ehib sisearhitekt Ivi-Els Schneider jõuluajal oma kodu erinevat värvi. Tänavu on nende maja – mida rahvas teab EMT reklaamide kaudu – vallutanud valged kaunistused.
Valged jõulud Nõmme talus
Liiga pikalt oli meil maa must ja hinge puges kartus, et lund äkki ei tulegi, mõtiskleb Ivi-Els Schneider: «Juba novembris ihkasin valgust ja valget. Lapsepõlves olid jõulud mulle aasta kõige toredamad pühad, sest vanemad olid eestimeelsed ja pidasid peretavade hoidmist ja jätkamist väga tähtsaks.»
Kui noore sisearhitekti pojad olid väiksed, tegi ta teadlikult alati väga vahvad jõulud, et temagi lastele jääks kodust ja pühadest hinge soe tunne ja kaunid mälestused. «Toona ma tõesti punnitasin ja see oli õige, sest mõlemad pojad hoiavad oma kodu ja peavad samamoodi jõule,» nendib ta.
Poegadel on kena komme käia pühapäeviti oma peredega vanemate juures lõunal. Ivi-Els Schneider vaaritab suure laari maitsvat toitu, siis süüakse kaua, aetakse juttu ja käiakse saunas.
Jõuluajal põikavad nende juurde ka päkapikud, kes poetavad suurte ja väikeste Schneiderite saapaisse komme või midagi muud. Punakuuelised satuvad samal ajal sisearhitektiga ka tema sõbrannade koju sussidega toimetama. «Mängulust ja lapsemeelsus teevad argipäeva rõõmsaks,» mainib tujutõstja kelmikalt.
Oma kodus alustab Ivi-Els Schneider jõuluettevalmistustega varakult. Juba oktoobris kondab ta mööda metsa, valib välja jõulukuuse ja toob selle koos abikaasa Peetriga mõni päev enne pühi koju, et jõuaks puud kenasti kaunistada.
Nende perealbumit sirvides jääb silma, et Nõmme talus, kus Schneiderid seekord peavad juba 18. jõule, on need pühad igal aastal eri värvi: punased, rohelised, mustvalged, hõbevalged, roosad, helesinised, sügavpunased jm. Tänavu siis päris valged.
Kuusk on juba kaunistatud valgete kuulide, perenaise disainitud inglite ja tillukeste karjakelladega. Muide, Ivi-Els kogub ehtsaid karjakelli, neid on tema kollektsioonis Eestist ja ka mujalt maailmast, igaühel oma kordumatu kõla.
Kogu maja on piduehtes, igas ruumis põleb palju küünlaid, sest need panevad elamise särama. 1928. aastal ehitatud talukompleks võttis tulevase pererahva oma haardesse kohe, kui nad 1980ndatel endale maakodu otsisid.
Renoveerimise ajal võeti maja piltlikult öeldes alasti – palgid paljaks ja põrandad üles –, aga arhitektuur ja ruumijaotus jäid muutmata. Köögis on alles vana roheline puupliit, armsa kodusoojuse andja – nii sõna otseses kui ka ülekantud tähenduses. Enne jõule uuendati köögimööblit. «See on lihtsa eestlasliku joonega,» iseloomustab sisearhitekt oma disainitud valgeid kappe, mis nüüd justkui avardavad ruumi.
Jõululaupäeval kogunevad kõik suured ja väikesed Schneiderid ning Ivi-Elsi 89-aastane ema juba varakult Nõmme tallu. Enne jõuluvana tulekult istutakse lauda ja maitstakse head-paremat.
«Kui me muidu sööme palju kala, siis jõuluajal tahan pakkuda just traditsioonilist hapukapsast ja seapraadi. Juba varem teen Dmit-ri Demjanovi retsepti järgi valmis jõululeiva, küpsetan piparkooke ja pühadesaia,» räägib Ivi-Els Schneider ja lisab, et neil käib alati jõuluvana. Kuldsete kätega naine valmistab palju kingitusi ise.
Arvukad sõbrad ja sugulased, kes neil jõuluajal külas käivad, lahkuvad nn koduse kingitusega. Väga hinnas on Nõmme perenaise hoidised, mille purgid on vaimukalt kujundatud, aga nüüd kudus ta manillaköiest lustakad saunanuustikud ja tegi vanade villaste sokkide säärtest pojatütrele vahva vesti.
«Laste pärast peab teadlikult pingutama, sest elu väärtushinnangud saavad alguse perekonnast. Praegusel surutiseajal on väga mõnus tulla koju, kus kõik on ilus ja ema toimetab – siis näevad järeltulijad, et neist hoolitakse – ja mis saab olla veel toredam,» arutleb Ivi-Els Schneider, kes kõigest sellest on kirjutanud ka oma raamatus «Eesti kodu».
Kauneid koduseid südamlikke jõule kõigile!