Inkassofirma pommitab inimesi alusetute võlanõuetega

Quelle juhatuse liige Mari Rahumägi ütles, et kataloogikaubamaja lõpetas Lindorffiga lepingu juba mullu augustis, sest inkassofirma ei tulnud oma ülesandega toime. Foto: Helin Loik / Naisteleht

Rahvusvaheline inkassofirma Lindorff pommitab aastate eest kataloogikaubamajadest asju ostnud inimesi alusetute ja segasevõitu võlanõuetega. Vastuvaidlejad peavad ise tõestama, et nad pole võlgu.

Naistefoorumitest leiab pikki arutelusid selle üle, kuidas Lindorff Eesti inimesi koorida üritab. Ainuüksi tarbijakaitseametisse on novembrist alates laekunud 30 kaebuse ringis ja neist 20 kaebajat on veendunud, et ei ole Lindorff Eestile sentigi võlgu. Ülejäänud kümme teatavad, et võib-olla jäid nad kataloogikauba eest kunagi ammu tõepoolest midagi võlgu, aga kogu lugu on lihtsalt liiga vana, et mäletada.

Valgamaal Sangaste vallas elav Terje Villemson sai novembri lõpus postkasti kolm maksemeeldetuletust seoses Quelle ja Bonprix’ kataloogide tellimustega kogusummas 2858 krooni. Sellest ligi pool on arvestatud viiviste ja nõudekuludena. Lindorff Eesti teatel pärineb näiteks üks võlg Bonprixi’ ees ajavahemikust 2006 august kuni 2008 oktoober.

Ettevõte ei täpsusta, mille eest ja millal jäi Villemsonil maksmata. Nõude juures on vaid mingi toimiku number. Abikaasa Rain Villemsoni sõnul on Lindorffi nõudeid saanud ainuüksi talle teadaolevalt 15 kohalikku inimest.

«Mingit tulemust inkassofirmaga suhtlemine ei anna – nad kas ei vasta kõnedele või siis haugutakse lihtsalt vastu,» rääkis ta. «Väga paljud inimesed maksavad mitte millegi eest hirmuga ära ja ongi kõik.» Villemsoni sõnul on tema pere kauba eest igal juhul tasunud.

Samamoodi saatis Lindorff Tõlliste valla elanikule Õie Ploomile novembris nõude kolmele kaubatellimusele summas 1200 krooni. «Ei olnud seal juttu sellestki, mille eest ma pean maksma,» lausus ta.

«Helistasin sellele kirjas olnud numbrile, aga ei saanud kedagi kätte. Öösel ka magada ei saanud – olen seaduskuulelik inimene ja alati kõik ära maksnud,» rääkis Ploom. «Lõpuks teatas üks ülbe meeshääl telefonis, et hakake aga maksma – nemad olevat kõik sada korda üle kontrollinud.»

Inkassofirma nõudel pidi Ploom käima postkontoris küsimas vanemate maksete väljavõtteid. «Seal pole vanemate maksete kohta enam andmeid, aga osa saime suure vaevaga ikka kätte,» rääkis ta. Seejärel pidi naine minema taas postkontorisse ja saatma maksedokumendid tähitud kirjaga võlanõudjatele. Vastust seni pole.

Saamatus lihtinimese kaela

Nõuete taga on Postimehele teadaolevalt tegelikult Lindorffi enda saamatus. Sestap loobib firma praegu konkse Quelle, Bonprix’ ja Schäferi kataloogidest kaupa soetanute postkastidesse ja loodab, et äkki läheb õnneks.

2007. aastal sõlmisid Lindorff Eestiga lepingu kaks kataloogikaubandusega tegelevat firmat – samanimelist kataloogi levitav Quelle ning Bonprix’ ja Schäferi katalooge vahendanud Catalogue-shop. Inkassofirma võttis üle ettevõtete varasemad järelmaksu lepingud ja ka uued järelmaksud tuli edaspidi tasuda just Lindorff Eestile. Ehk siis kui ostsid näiteks Quellest, tuli maksta Lindorffile.

2008. aasta augustist lõpetas Quelle juhatuse liikme Mari Rahumägi sõnul Lindorffiga lepingu, sest inkassofirma ei tulnud oma ülesandega toime. «Lindorff ei suutnud käitlemist vajanud nõuete mahuga toime tulla,» lausus ta. «Nad ei suutnud tagada ei piisavaid krediidimahte ega pidada kohast arvestust nõuete tasumise või mittetasumise üle,» lausus Rahumägi.

Samal aastal lõppes ka Catalogue-shopil firma juhi Kätlin Trummali kinnitusel koostöö Lindorffiga. «Praegu on igal juhul segadus ja pahaste klientide seas võib olla ka neid, kes on kauba eest maksnud või siis selle tagastamisaja jooksul tagastanud,» lausus Trummal.

Tuimad meeldetuletused

Quellet nõustava Concordia advokaadibüroo juristi Mihkel Tasa andmetel on Lindorffil umbmääraste nõuete esitamiseks hea põhjus – inkassofirma ei tea isegi, mille eest täpselt võlga nõuda. «Nad ei suutnud oma klientide makseid hallata – tagantjärele tuli välja üks tehniline nüanss, mille tõttu nad ei suuda viia konkreetset makset kokku konkreetse kliendi konkreetse tellimusega,» rääkis Tasa.

Tasa andmetel oleks Lindorffil võimalus teha kõvasti käsitööd ja oma kontod ülekannete haaval läbi käia. «Siis tuleks veel välja mõelda, millist tellimust ülekanne puudutas.»

Kõige lihtsam tegutsemisviis ongi Tasa hinnangul saata kõigile kunagistele klientidele tuimalt meeldetuletused – selle peale inimene kas maksab ära või teeb Lindorffi eest ise tööd ja hakkab tõestama, et raha on juba makstud.

«Võib-olla on nad natukene arvestanud ka sellega, et osal inimestel ei ole enam midagi ette näidata,» pakkus Tasa. Ehkki vanad pangaülekannete väljavõtted saab kätte, on tõsisem probleem sissemaksed Eesti Posti postkontoritesse.

Kataloogikaupade võlanõuete ühe portsu saatis Lindorff laiali juba suve lõpus, novembris jõudsid inimesteni järgmised. «Nad proovivad üha uuesti,» lausus Tasa.

Lindorff Group AB nimetab end Skandinaavia juhtivaks krediidihaldus- ja inkassofirmaks. Kadrian Jaagundi juhitava Lindorff Eesti kahjum oli mullu 26,7 miljoni krooni suuruse käibe juures lausa 12,3 miljonit krooni.

Ettevõte ei andnud Postimehele oma tegevuse kohta ainsatki kommentaari.

Jurist: Lindorffilt tuleks nõuda kauba üleandmise tõendamist

Jurist Mihkel Tasa sõnul on õiguslikult paraku nii paika pandud, et võlgnik peab tõendama, et ta on raha ära maksnud. «Samas peab ka võlausaldaja tõestama, et ost on toimunud ja kaup üle antud,» lausus ta.

Tasa sõnul võib klient saavutada edu siis, kui nõuab kõigepealt Lindorffilt tõendamist, et selline kaup on üldse tellitud ja üle antud. Lindorff saab kätte küll omaaegsed ostu-müügilepingud, aga Tasa andmetel võib Lindorffil olla raske viia konkreetseid kaupu kokku enda esitatud nõuetega.

Tasa kinnitusel on aegunud sellised nõuded, mis pärinevad enam kui kolme aasta tagant. Sellisel juhul tuleb esitada aegumise vastuväide. (PM)