/nginx/o/2009/01/27/123809t1hf5f7.jpg)
Energiafirmad on Kopenhaagenis kliima kohta kokkulepitus pettunud ja segaduses ning väidavad, et need ebaselged ja üldsõnalised sätted ei õigusta heitekärbete jaoks vajalikke tohutuid investeeringuid.
Ärijuhid sarjavad kliimalepet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokkulepe, milleni suuremad majandused nagu USA ja Hiina reede õhtul jõudsid - kuid mida ÜRO veel ametlikult vastu pole võtnud - sätestab küll eesmärgi globaalse soojenemise piiramise kohta, kuid ei täpsusta selle täitmiseks vajalikke emissioonide piirmäärasid.
Eriti kriitilised olid leppe suhtes Euroopa energiaettevõtete juhid ja ärigruppide esindajad.
Royal Dutch Shelli tegevjuhi Peter Voseri sõnul, kelle firma on heitgaaside hulga vähendamist igati toetanud, tulnuks kokku leppida palju enamas.
Ettevõtete roll on globaalse soojenemise vastases võitluses võtmelise tähtsusega, kuna erasektor peaks ootuste kohaselt välja käima ligikaudu 90 protsenti iga-aastasest 500 miljardi dollari suurusest investeeringust, mida see eeldab.
«Ma usun, et ettevõtjad hakkavad üha valjuhäälsemalt nõudma, et sellest leppest tuleks mingisugune seadusandliku jõuga dokument,» ütles ÜRO kliimapoliitika juht Yvo de Boer.
Ilmselt saab leppe tegelik tähendus ilmsiks alles tuleva aasta lõpupoole.
Jaanuari lõpuks peavad kõik riigid täitma lepingusse jäetud lüngad kasvuhoonegaaside emissioonide plaanitavate kärbete kohta. ÜRO omakorda jätkab arutelusid, kuidas tekitada ülemaailmselt siduv leping.
Ettevõtete sõnul ei ole poliitikud veel astunud piisavalt selgeid samme, mille alusel nemad oma äristrateegiat radikaalselt muutma saaksid hakata.
«Me saame aru, et poliitikud on igati valmis kliimamuutustega võitlema. Samas jääb selgusetuks, kuidas see poliitiline tahe konkreetsete sammudeni peaks jõudma,» ütles Voser.
Euroopa energiagrupp Eon oli lubanud oma emissioone kiiremini kärpima hakata, kui Kopenhaagenis tugeva leppeni jõutakse. Ettevõtte juht Wulf Bernotat hoiatas aga nüüd, et nendepoolsed sammud sõltuvad ÜRO läbirääkimiste edusammudest ning eriti just USA ja Hiina hoiakutest.
Saksa tööstusgrupi BDI tegevdirektori Werner Schnappaufi sõnul võivad Saksa ettevõtted reageerida selliselt, et suunavad oma tootmise lodevamate keskkonnareeglitega riikidesse.
«Mis meie ettevõtteid puudutab, siis astuti ülemaailmsete võrdsete äritingimuste loomisel samm tagasi,» ütles ta.
USA vabakaubanduse lobigrupp National Foreign Trade Council hakkas Kongressile peale käima, et nood ei kehtestaks imporditariife riikidele, kes lubavad kas või niipalju, et katsuvad heitgaaside kasvu aeglustuda.
Kärpimisest rääkimata.
Trevor Sikorski Barclays Capitalist ütles, et kuna Kopenhaagenis ei õnnestunud leppe kohta mingisugust ajakava paika panna, õõnestas see usaldust süsinikuturgude suhtes.
Copyright The Financial Times Limited 2009.