Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tallinn juhib maksuedetabelit

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kohalikud maksud on veerandil omavalitsustest.
Kohalikud maksud on veerandil omavalitsustest. Foto: Graafika: Margit Randmäe

Tallinn teenib juba praegu kohalike maksudega oma aastasest kogutulust suurema osa kui ükski teine omavalitsus, müügi- ja paadimaksu kehtestamine aga upitab Tallinna esikohale ka kohalike maksude arvu poolest.



Kohalikke makse kasseerib praegu 54 omavalitsust ehk 24 protsenti valdadest-linnadest. Vähem oli maksuküsijaid vaid 2005. aastal, mil kümnist nõudis 51 omavalitsust. Näiteks 1997. aastal nõudis vähemalt ühte kohalikku maksu aga tervelt 67 valda-linna.



Kolm kohalikku maksu kehtib praegu Tallinnas, Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis ja Narva-Jõesuus; mujal on kohalikke makse vähem.



Levinuim kohalik maks on reklaamimaks, mida nõuab 46 omavalitsust. 15 omavalitsust küsib teede ja tänavate sulgemise maksu. Kõige tulutoovamat kohalikku maksu ehk parkimismaksu nõuab kaheksa omavalitsust – Tallinn, Tartu, Pärnu, Viljandi, Narva-Jõesuu, Iisaku, Jõhvi ja Toila. Ühtekokku loodavad need omavalitsused seda maksu tänavu koguda 109 miljonit krooni. Kuus omavalitsust täidab kukrut müügimaksuga – see kehtib Maardus ja Kundas ning Harku, Kaisma, Torgu ja Peipsiääre vallas. Lemmikloomamaksu kasseerib vaid Narva, kus kuni 45-sentimeetrise turjakõrgusega koerte omanikud peavad lemmiku eest maksma viis krooni kuus, suuremate koerte eest kümme krooni kuus. Tänavu loodab Narva lemmikloomamaksuga koguda 50 000 krooni.



Nii müügi- kui ka lemmikloomamaksu küsijaid on vähemaks jäänud – veel 1997. aastal kehtis müügimaks veerandsajas ja lemmikloomamaks kümnes omavalitsuses.



Lisaks lubab seadus omavalitsustel küsida mootorsõiduki-, paadi- ja lõbustusmaksu, kuid need ei kehti praegu kusagil. Lõbustusmaksu pole ükski omavalitsus kunagi kehtestanud.



Prognooside järgi peaks kohalikud maksud tänavu omavalitsuste kaukaisse tooma ühtekokku 184 miljonit krooni, peaaegu kolm korda rohkem kui 1998. aastal. Kohalike maksude osakaal linnade-valdade kogutulus aga suurenenud pole, see on enamasti endiselt ühe protsendi piirimail.



Erand on Tallinn, mille kassasse toovad kohalikud maksud ümmarguselt kaks protsenti kogutulust. Tartu, Narva, Pärnu, Maardu ja Narva-Jõesuu tuludes jääb kohalike maksude osakaal napilt ühe protsendi piirist alla, mujal on see aga veel väiksem.



Selles osas, kas tuleva aasta 1. juunist Tallinnas kehtima hakkav üheprotsendiline müügimaks on kasulik või mitte, lähevad maksuasjatundjate hinnangud lahku.



Tallinna Tehnikaülikooli majandusteaduskonna doktorant, rahandusministeeriumi maksuosakonnas töötanud Kat­rin Lasn peab kohalike maksude kehtestamise õigust mõistlikuks, sest see aitab eelarvet paindlikumaks muuta, kuid müügimaksu Tallinnas Lasn ei poolda. «Sisuliselt nõuab see (müügimaksu kehtestamine – toim) uue, maksuameti ülesandeid dubleeriva institutsiooni loomist, toob ettevõtetele lisatööd, suurendab maksukoormust ning halvendab konkurentsitingimusi,» põhjendab Lasn. Tema sõnul oleks pikemas perspektiivis kasulikum linna kulusid kärpida kui lisatulu otsida.



Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dotsent Viktor Trasberg peab Tallinna müügimaksu halvaks küljeks seda, et suureneb tarbimismaksude osakaal linna eelarves. «Teiselt poolt: müügimaks on Tallinna-suuruses linnas peaaegu ainus võimalus tulusid suurendada – võimalike kohalike maksude nimekirja vaadates ju rohkem tõsiseltvõetavaid valikuid ei ole,» leiab Trasberg.



Kohalike maksude innukam kehtestamine ja juurdeloomine Trasbergi hinnangul omavalitsustele üldjuhul märkimisväärselt lisaraha ei tooks. Ka ei lahendaks kohalikud maksud põhiprobleemi: et omavalitsustel on vähe tuluallikaid ja sissetulek ebaühtlane.



Seetõttu tuleks Trasbergi hinnangul esmajärjekorras lahendada küsimus, kui suur peaks olema üks omavalitsus, ja anda osa ülesannetest, mida praegu täidavad linnad-vallad, hoopis riigile. Näiteks võiks riik üle võtta koolihariduse korraldamise.



«Küll tuleb aga maamaks asendada kinnisvaramaksuga ja muuta see kohalikuks maksuks,» lisas Trasberg. «Praegu ei võimalda maamaks kinnisvaraomanikel vahet teha. Me peame maksevõimet eristama kinnisvara väärtuse järgi, mitte sundima miljonäre ja pensionäre ühesuurust maamaksu maksma.»



Rahandusministeeriumil kohalike maksude seaduse muutmist praegu kavas pole, kinnitas ministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Annika Vilu.

Tagasi üles