/nginx/o/2009/01/09/115208t1hc30e.jpg)
/nginx/o/2009/07/20/209425t1h06f7.jpg)
Mitmed Eesti ettevõtted otsivad üha agaramalt kontakte Araabiast, et Baltimaadest välja murda ja oma kaup suure ostujõuga rikastesse naftariikidesse müügile viia.
Eesti ettevõtjaid peibutab naftašeikide tüse rahakott
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Palju raskem on saada kontakti Soome ja Rootsiga, kes võtavad Eestit kui vana Vene riiki. Kataris suhtutakse meisse kui Euroopa riiki,» võrdleb laste mänguväljakuid tootva Tiptiptap OÜ ekspordijuht Merle Kerner suhtumist.
Sidemed Katari firmadega sõlmiti Kerneri sõnul paari kuu eest Saksamaa messil ning juba on üks saadetis, ehkki väike, lõunamaale saadetud. Hinnapakkumisi on tehtud aga ohtralt ja seetõttu on Kerner veendunud, et esimene pääsuke ei jää viimaseks.
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ekspordidivisjoni juht Allar Korjas märgib, et suurt huvi araabia maade vastu tunnevad väga erinevates valdkondades tegelevad Eesti firmad, mis üritavad lähiriikidest välja murda.
Kaugete maade poole kiikamine aga ei tähenda kaugeltki, et naaberriigid ära põlataks. «Soomes, Lätis, Leedus, kus on juba aastaid tegutsetud, on sidemed loodud,» selgitab Korjas. «Nüüd vaadatakse kaugemale.»
Korjase sõnul on lisaks lõunamaadele sihikule võetud ka Taani ja Saksamaa, kus Eesti firmasid veel vähe. «Araabia maades üritatakse kanda kinnitada seetõttu, et need on naftariigid, rikkad riigid. Sealne ostuvõime on ääretult suur,» põhjendab Korjas. Tema sõnul on läbimurre raske, aga seda ihaldusväärsem.
Sama kinnitab mööblitootmisfirma Standard juhatuse liige Priit Tamm, kes külastas oktoobri lõpus Egiptust ja Saudi Araabiat. «Loodan, et järgmise aasta teisel poolel on esimesed tehingud tehtud,» sõnab ta, mööndes samas, et praegu on kõik alles algusjärgus.
«Lähiturgudel midagi lihtsat ja rõõmustavat ei ole ega tule,» põhjendab Tamm lõunasse minekut. «Nende riikide majandus aga kasvab, nad ostavad Euroopat kokku. Vähesed teadvustavad seda endale.»
Tamme sõnul on Standard ennekõike huvitatud oma mööbli müümisest Saudi Araabia hotellidesse. «Saudi Araabias on mõned projektid nii mahukad, et saame seljad teiste selle ala firmadega kokku panna,» sõnab ta, märkides, et oktoobris käidi turgu uurimas koos Haapsalu Uksetehase esindajatega.
«Praegu käib kogu müük nagunii projektipõhiselt. Vaatame, kas seal on ka võimalik projekt käima panna,» kirjeldas Tamm tööd. Egiptuses on tema sõnul raskem, kuna sealset turgu kaitsevad tollimaksud: 70 protsenti kaupadest peavad olema omatooted, 30 protsenti import.
Kui suurtest tehingutest jutt käib, ei taha Tamm ennustada. «Meil tuleb kõigepealt seletada, kus Eesti on. Pigem teatakse seal Leedut kui Eestit. Viisime kaubamärgi kohale, nüüd vaatame, mis edasi saab.»
Mõnel Eesti firmal on aga lisaks kontaktidele ka juba sõlmitud lepingud ette näidata. Näiteks müüakse Dubai kaubanduskeskuses kõrgtehnoloogilisi kõlareid, mida valmistab Jõhvi firma Audes. IT-firma Webmedia aga sõlmis möödunud aastal Katari siseministeeriumiga lepingu passide, ID-kaartide ja viisadega seotud e-teenuse loomiseks.