Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2021/01/04/13560912t1h9f12.jpg)
Euroopa Parlamendi poolt eile heaks kiidetud seadusemuudatusega kohustatakse lennufirmasid maksma klientidele lendude hilinemise ja ärajäämise eest võrreldes senisega ligi kaks korda suuremat kompensatsiooni.
Eile vastu võetud Euroopa Liidu uus lennundusseadus jõustub järgmise aasta keskel ehk samal ajal Eesti tõenäolise liitumisega Euroopa Liiduga, mistõttu see puudutab otseselt ka meie rahvusliku lennukompanii Estonian Air tegevust. Estonian Airi infojuhi Epp Alatalu sõnul järgib lennufirma juba praegu Euroopa Liidu tavasid.
«Kui lennuk hilineb üle 3500 kilomeetri pikkusel lennul enam kui kaks tundi, saab reisija valurahaks 75 eurot, ja kui üle nelja tunni, siis 150 eurot,» ütles Alatalu. «Pikematel reisidel on kompensatsioon vastavalt 150 ja 300 eurot.»
Uute nõuete kohaselt tõuseb reisijatele makstava valuraha suurus senisega võrreldes ligi kaks korda. Lühilendudel ulatub kompensatsioon aasta pärast 250 euroni ehk üle 3900 krooni. Kompensatsiooni piirmäär pikemate lendude puhul hakkab olema kuni 600 eurot ehk ligi 9400 krooni.
Eestis hind ei muutu
Kui seadused Euroopas muutuvad, järgib neid ka Estonian Air. Samas Alatalu kinnitusel Estonian Air seetõttu piletihindu tõsta ei plaani.
«Pigem üritame tuua madalamate hindadega rohkem inimesi lendama,» kinnitas Alatalu.
Vastavalt uuele lennundusseadusele võivad kliendid lisaks kompensatsioonile ja alternatiivsele lennule küsida ka lennukompaniilt kogu piletiraha tagasi ning reisist sootuks loobuda. Ka reisist loobudes tuleb lennufirmadel ikkagi kompensatsiooni maksta.
Reisist keelduda võib juba siis, kui lühematel liinidel hilineb lennuk üle kahe tunni. Pikemate lendude puhul saab piletiraha lisaks valurahale tagasi küsida, kui lend hilineb enam kui neli tundi.
Estonian Airil on tänavu jäänud ära 3207 lennust 57. Kuni kaheminutilise täpsusega on välja lennanud 79 protsenti lendudest.
Lennundusspetsialistide hinnangul võivad suurenevad valurahasummad sundida lennufirmasid siiski lennupiletite hindu kergitama. Eriti valusalt puudutab reisijate kompensatsioonide tõus odavlennufirmasid nagu Ryanair ja EasyJet, kes on niigi kriitikatule all, sest ei pööra piisavalt tähelepanu klientide kaebustele lendude hilinemise korral.
Rahvusvahelised konventsioonid ei määratlenud siiani täpselt, kuidas peab lennufirma käituma hilinenud või ära jäänud lennu tõttu kannatanud reisijatega, vaid sätestab piirmäärad, mille ulatuses tuleb vajaduse korral kahju hüvitada. Lennu hilinemise või ärajäämise korral võib tagatisraha suurus küündida 80 000 kroonini.
Rahvusvaheliseks heaks tavaks on, et lennufirma katab lennu ärajäämise korral inimesele sellega seonduvad kulud. Nii makstakse reeglina vajadusel kinni ööbimine ning mitmed suurfirmad annavad inimestele ka päevaraha ootamatute kulutuste katmiseks.
Lennukid ülebroneeritud
Lennu ärajäämise korral püütakse esimese võimalusena inimesed siiski sihtkohta lennutada teiste lennujaamade kaudu või siis mõne muu transpordiga.
Tihti jäävad reisijad lendudelt maha ka seoses lendude ülebroneerimisega, mida kasutatakse kogu maailma lennunduses liinidel, kus nõudlus on suur ning statistiliste andmete põhjal on ette näha osa broneeritud reisijate mitteilmumist lennule.
Tallinna lennujaamas tuleb selliseid probleeme ette siiski küllaltki harva, sest Estonian Airi keskmine täitumus 2002. aastal oli vaid 56 protsenti.