Energeetika vajab lähikümnendil üle 43 miljardi

Selleks et Eesti oleks võimeline ennast ise täielikult elektriga varustama, oleks vaja 2015. aastani kokku investeerida ligi 43,5 miljardit krooni.

Eile üllatas Teaduste Akadeemia energiateemalisel konverentsil hiigelinvesteeringute numbriga publikut Eesti energeetika pikaajalise arengukava üks autoreid, TTÜ energeetikateaduskonna dekaan Olev Liik. Tema sõnul on Eesti energeetikasüsteemid vananenud ning jätkavad ka praeguste investeeringute mahu juures vananemist, mistõttu vajalikud investeeringud suurenevad lähiaastatel hüppeliselt.

«Sisuliselt peame me 12 aasta jooksul välja vahetama 94 protsenti tootmisvõimsusest, see on karm ülesanne,» märkis Liik, kes peab silmas ka Euroopa Liidu nõuet sulgeda vanad katlad 2016. aastast.

Seitse uut põlevkivikatelt

Kui täna ulatub tipukoormus suurima elektritarbimisega perioodil 1600 megavatini, siis 2030. aastaks peaks see suurenema 3000-ni. Juhul kui Eesti peaks ise täielikult oma elektrivajaduse katma, tuleks lisaks juba ehitatavale kahele energiaplokile ehitada Narva elektrijaamadesse veel juurde viis põlevkivikatelt ning ehitada lisavõimsusi Ahtmel ja Kohtla-Järvel.

Põlevkivikatelde juurdeehitamine sõltub suuresti ehitatavate katelde saavutatavast kasutegurist ning võimalikest investeeringutest Leedu tuumaenergiajaama.

Kui palju võiks hiigelinvesteeringute tõttu elekter kodutarbijale tulevikus maksma hakata, ei julgenud asjatundjad eile veel prognoosida, sest paljuski sõltub see nii maksudest kui ka lähipiirkonna elektrituru hinnast. Kui Eestis moodustavad maksud 15 protsenti elektri hinnast, siis Rootsis näiteks 44 protsenti.

«Tarbijale on antud selge signaal, et tuleb otsida võimalusi energia kokkuhoiuks ning ühiskond peaks teadvustama, et pingutusteta ei pruugi pistikust elektrit tulla,» rõhutas Liik.

Eesti Gaasi nõuniku Arvi Hamburgi sõnul on Eesti tsementeerinud NRG-tehingu taustal põlevkivienergeetika monopoolse seisu, mistõttu teistel elektritootjatel on peaaegu võimatu turule tulla. «Vaid päikesest, tuulest või veest elektrit tootvad või alla kümne-megavatise võimsusega jaamad on uute seaduste järgi võimalikud,» märkis Hamburg. «Elektri import on välistatud ja kuigi vaba turg on paberil fikseeritud, ei julge keegi siia investeerima tulla, seega tuleb need investeeringud meil oma taskust kinni maksta.»

Tema sõnul peaks elektri hind kujunema turu konkurentsis, mitte põhjendatud hindade alusel, nagu seni on Eestis toimitud.

Imeelekter tulekul

Kuna maailmas energiatarbimine pidevalt kasvab, ei piisa prognooside kohaselt 2050. aastaks enam senistest energiaallikatest ja seepärast otsivad teadlased alternatiivseid võimalusi. Kui hajaasustusega piirkondades võib tulevikus energiat saada kütuseelementidest, siis suuremates mahtudes loodetakse väljapääsu fusioon- ehk termotuumaenergiast.

«Sisuliselt peaks vannitäie veega saama rahuldatud ühe inimese energiavajaduse kogu elu jooksul,» rääkis Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi vanemteadur Martti Raidal. «Kuna vett on piisavalt, on ka kütusevarud piiramatud ning saaste pole selle tehnoloogia juures probleem.»

Fusioonenergeetikas saadakse vesinikust energiat tuumafüüsikaliste protsesside käigus, nagu see toimub Päikesel. Raidali sõnul on sellest tehnoloogiast huvitatud paljud suurriigid, mistõttu võib sel alal oodata lähikümnenditel ka arvestatavaid edusamme. «USA, Euroopa Liit, Kanada, Venemaa, Jaapan, Hiina ja Lõuna-Korea arvavad, et selles on energeetika tulevik ning nad on selleks ühendanud nii oma jõu kui ka raha,» märkis Raidal.

2010. aastaks peaks valmima esimene termotuumareaktor, õnnestumise korral võiks tehnoloogia valmida 2020. aastaks ning kogu maailmas võiks see laialdaselt kasutuses olla 2050. aastaks. Seda muidugi juhul, kui suurriigid ja -korporatsioonid seda soovivad.

«Praegune poliitiline situatsioon maailmas soosib seda, kuid olukord võib ka muutuda,» lisas Raidal.

Hiigelinvesteeringud energeetikasse

Selleks et Eesti oleks võimeline ennast ise täielikult elektriga varustama, oleks vaja 2015. aastani investeerida kokku ligi 43 miljardit krooni.

2004 4 mld kr Narva EJ 2 plokki 430 MW

2010 7 mld kr Narva EJ 2 plokki + Ahtme SEJ 500 MW

2015 6 mld kr Narva EJ 3 plokki + K-Järve SEJ 620 MW

8 mld kr muudele energiaallikatele 400 MW

12 mld kr elektrivõrkudesse

6 mld kr keskkonnameetmeteks

Allikas: Olev Liik