/nginx/o/2009/09/09/233016t1h3424.jpg)
USA keskpanga endine president Alan Greenspan rõhutas jõuliselt vajadust kutsuda kokku seadusandliku jõuga parteideülene komisjon, kes võtaks otsustavalt käsile riigieelarve - mis oli viimati nii hullus seisus Teise maailmasõja päevil.
Greenspan hoiatas Ameerikat ränga eelarvekriisi eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Greenspan toetas eile kahel käel Senati eelarvekomitee demokraadist esimehe Kent Conradi ja vähemuses olevate vabariiklaste juhi Judd Gregg ettepanekut luua seadusandlike volitustega eelarvekomisjon, mis piiraks Kongressi manööverdamisruumi maksude ja kulutuste osas.
«Kui me oma eelarvet piisavalt karmi käega tasakaalu ei too, võivad tagajärjed olla enam kui masendavad.
Seepärast, kui me üldse mingis suunas üle peaksime pingutama, siis pigem kokkuhoiu suunas,» ütles Greenspan.
«Ma saan väga hästi aru, et poliitiliselt on seda raske teha. Kuid nii ähvardavat eelarvekriisi ei ole meie silmapiiri kohal varem lasunud.»
Mõte ise pole uus, vaid on Ameerikas ringelnud juba alates finantskriisi alguspäevist möödunud aastal.
Paljud viitavad sellele, kui edukaks osutus sõjaväebaaside sulgemise akt, mis andis seadusandjatele selleks otsevolitused ning välistas olukorrad, kus üksikud piirkonnad võisid töökohtade säilitamise huvides sulgemisplaane venitada ja edasi lükata.
Paljud analüütikud usuvad, et selline liigutus oleks Ameerika kontrolli alt väljunud eelarve taltsutamiseks äärmiselt vajalik. Tänu Iraagi ja Afganistani sõdade kulutustele, George W. Bushi maksukärbetele ning viimase 18 kuu finantsabi pakettidele tõotab eelarvepuudujääk aastaks 2019 kahekordistuda ning moodustab siis SKTst rohkem kui 80 protsenti.
Obama administratsioon on meetme suhtes vaenulikult häälestatud, kuna näeb selles poliitilist riski.
Valitsuse ridades käivad pingelised vaidlused selle üle, kas anda veebruaris märku tugeva eelarvedistsipliini rakendamisest või rõhutada veel edaspidigi majanduse lühiajalise stimuleerimise vajadust.
Mõnede ametiisikute arvates läheb Obama kergema vastupanu teed ning asutab sõltumatu eelarvekomisjoni. Paljude meelest oleks see aga poolik samm, kuna ilma seadusandliku jõuta oleks mistahes komitee eelarvelistes küsimustes hambutu.
Kõige suuremaks ohuks Ameerika maksevõimele peab Greenspan lähematel aastakümnetel USA tervishoiusüsteemi üha kasvavaid kulutusi vanurite osas, mille Obama tervishoiureformi rakendumine kaasa toob.
Endise esikeskpankuri sõnul oleks palju mõistlikum - ja taskukohasem - olemasolevat pensionisüsteem lihtsalt veidi kohendada.
Copyright The Financial Times Limited 2009.