/nginx/o/2009/11/18/268553t1h783f.jpg)
/nginx/o/2009/12/17/284342t1hc659.jpg)
Estonian Airis 17-protsendilist osalust hoidev investeerimisfirma Cresco lükkab ümber väited, nagu sooviks ta oma osalust müüa, ega kiida heaks lennufirma Eesti riigile ostmise plaani.
Crescole ei sobi riiklik Estonian Air
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Seisukoht, et Cresco oma aktsiaid Estonian Airis müüb, on vale,» kommenteeris investeerimisfirma juht ja Estonian Airi nõukogu esimees Olev Schults eile väidet, nagu sooviks ettevõte sarnaselt SASiga oma osaluse riigile müüa. «Ilmselt levib selline informatsioon teatud riigiametnike vabaloominguna.»
Tema kinnitusel pole Cresco kunagi pakkunud oma aktsiaid Eesti valitsusele ega kavatse seda ka teha. Samuti ei osale investeerimisfirma riigi ja SASi omavahelistel läbirääkimistel ettevõtte omandit puudutavates küsimustes.
Kuigi Schultsi sõnul on Cresco professionaalse investorina igas olukorras teatud tingimustel kas ostmas või müümas, saab Crescot käsitleda siiski Estonian Airi pikaajalise investorina.
«Me erastasime Estonian Airi 1996. aastal ning ei kavatse kaasa aidata ettevõtte natsionaliseerimisele. Paraku ei sõltu see ainult Crescost.»
Schults lisas, et kui Estonian Air ja SAS omavahel viimase omandi ostmises riigi poolt kokkuleppele jõuavad, on lennufirma normaalsest majandusprotsessist väljunud. Seetõttu pole ka tõenäoline, et Cresco soovib jätkata poliitikute manipuleeritud ettevõttes.
«Kuid ka sellises olukorras ei näe me enda omandi saatust Estonian Airis läbi rääkimas Eesti riigiga,» märkis ettevõtte nõukogu esimees.
Samuti ei räägi investeerimisfirma omalt poolt eraldi läbi ei riigi ega SASiga.
Kuigi Cresco reeglina oma investeeringutega seotud plaane ei kommenteeri, kinnitas
Schults, et seni pole ettevõte oma osalusele Estonian Airis ostjat otsinud. Samuti tundub talle, et riik ei otsigi Estonian Airi tarvis teisi alternatiive peale SASi osaluse omandamise.
«Mulle tundub, et riik alternatiive ei otsigi. Mis juhib Eesti poliitikuid sekkuma monopoolseks või infrastruktuuriettevõtteks mittekvalifitseeruva erafirma tegevusse, on mulle kui ettevõtjale ja kodanikule mõistetamatu,» ütles Schults.
Eile sai teatavaks, et SAS on pannud majandusminister Juhan Partsi lauale ettepaneku koos konkreetsete numbritega, mida minister ei avaldanud.
Kidakeelne on ka SAS Grupi investorsuhete juht Sture Stølen, kes ütles vaid nii palju, et Estonian Airi osaluse loobumise ja säilitamise osas kaalutakse erinevaid variante.
Endine majandusminister Meelis Atonen ei osanud samuti spekuleerida variantide üle, mis SASi poolt välja pakuti. Küll kordas ta juba tuntud väidet – riik pole lennufirmale hea peremees. Nii et kui riik SASi osaluse ka omandab, peaks see tema sõnul olema ajutine lahendus.
Atoneni kinnitusel kehtib ka lennunduses loogika, mille kohaselt on äärmiselt olulised kontaktid ning et lennufirma peab olema tagatud jätkulendudega. Kui seda tagatud pole, on Estonian Airi sugusel väiketegijal äärmiselt raske üksinda läbi lüüa.
Joakim Helenius: riik peaks SASi välja ostma
Investeerimispankur Joakim Heleniuse hinnangul peaks Eesti valitsus SASi Estonian Airist välja ostma ning otsima uued investorid.
«Uute investorite leidmise protsessi saab läbi viia siis, kui on keegi, kes saab rääkida kogu Estonian Airi eest,» sõnas Helenius. «Kui on mitu omanikku, on ka mitu huvi: SAS tahab head hinda saada, riik tahab, et Tallinnast pääseks teistesse suurematesse linnadesse.»
Kui SAS tahab lahkuda, oleks Heleniuse arvates asjade loogiline käik Skandinaavia hiiu osalus välja osta ja leida uus investor, kes ostaks Estonian Airi riigile sobivatel tingimustel. Küsimusele, kuidas on Crescoga, märkis investeerimispankur, et väikeaktsionärina pole nemad olulised. (PM)