/nginx/o/2009/12/18/284418t1h6b77.jpg)
Kui Tallinna jõuluturul jalutajate kõrvu kostab enamasti soome või inglise keel, siis Saksa linnade jõuluturge külastavad pigem kohalikud. Kauplejad keskenduvad peamiselt täiskasvanute lõhna- ja maitsemeele ahvatlemisele, pakkudes mitut sorti hõõgveine ning soolaseid ja magusaid jõulutoite.
Saksa rahanduspealinna Frankfurdi jõuluturg paikneb lisaks Römerbergi väljakule ka mitmel sinna suubuval tänaval. Paljud pankurid või teised pintsaklipslased leiavad enne jõule tavapärase pubi asemel tee enam kui 2500 puitmajakese juurde ning sirutavad õllele või õunaveinile vahelduseks käe hõõgveini järele. Mahe ilm lubab väikse soojenduse abil paar-kolm tundi pärast tööpäeva sõpradega püstijalu jõulueelset turumelu nautida.
Frankfurt on täis edukaid inimesi, kes aga töö tõttu peavad sageli elukohta vahetama. Seetõttu räägitakse siin linnas, kus väidetavalt pooled elanikud on vallalised, palju tutvumisest ning eri soost inimeste kohtumiskohtadest.
Jõuluturg pakub head võimalust igas vanuses üksikutele. Aga mitte ainult – müüjatele on see lausa kullaauk. Selleks, et saada endale meetrike müügiletti, tuleb aastaid oodata, sest tänavad pole ju kummist. Kui luba juba saadud, ei loovutata seda naljalt. Müügipinna rendihind pole kõrge, vaid 1500 eurot meetri kohta terve jõulukuu eest.
Mida sealt siis osta? Eks peamiselt käsitööd, nagu meie turgudeltki – savikannud ehk Bembelid, mis mõeldud õunaveini pakkumiseks, käsitsi valmistatud jõulukaunistused, mänguasjad, nõud…
Turul jalutamine on tõsine katsumus lõhnameeltele. Siin lõhnab hõõgveini, seal röstitud mandlite, ainulaadsete kartulipannkookide või Frankfurteri vorstikeste järele, kolmandas kohas meelitab sööjaid hoopis Mehhiko toit. Suu läheb vesiseks klaaslettidel meetrite kaupa esile tõstetud traditsioonilisi mandliküpsetisi Bethmänncheneid, šokolaadi sisse kastetud õunu või pähklišokolaadi maiustusi vaadates.
Siin on tavaks näpu vahelt süüa – vähest tänavaruumi pole raisatud laudadele-toolidele. Kui esimesel päeval juuakse klassikalist hõõgveini, siis hiljem katsetatakse kirsi- või õunamaitselisi, rummi- vm lisandiga jooke.
Päevasel ajal on turul rohkem ruumi ka lastele, kes leiavad siit meelepäraseid maiustusi ja saavad turu kolmel uhkel karussellil ringi tiirutada. Jõuluvana Saksa jõuluturgudelt siiski otsida ei tasu, punakuued eelistavad rohkem kaubanduskeskusi.
Küll aga kõrgub raekoja ees jõulukuusk. Sakslased on tõelised keskkonnasäästjad ja sel aastal on puu kaunistatud 5000 LED-valgustiga, mis on 80 protsenti säästlikumad kui tavapirnid. Paraku tuleb tõdeda, et säästupirnid annavad külma, mitte harjumuspärast sooja valgust.
Kõrgete pangahoonetega Frankfurdist tasub vahelduse mõttes sõita rongiga vaid 60 kilomeetri kaugusele Rüdesheimi. See on tõeline turistilinnake, välismaalastele Kölni järel teine sihtpunkt Saksamaal. Jõulueelsel ajal valitseb siin just paras meeleolu – pole liiga vaikne, samas puudub kõrghooajale iseloomulik ülerahvastatus.
10 000 elanikuga Rüdesheim on leidnud oma niši – selleks on rahvuste jõuluturg. Ühe hotelli õues lehvivad näiteks Soome lipukesed, laiali on laotatud põhjapõdranahad jm rahvuslik kraam. Teisal võib leida näiteks mongolite telgi või Mehhiko söökide putka. Põnevaid leide jagub. Siin turul on rohkem mõeldud ka lastele – neile on püsti pandud suisa jõuluaed, kus päevasel ajal toimetavad lambad ja muud koduloomad, keda ka katsuda saab.
Rüdesheimi tasub aga tulla neilgi, keda jõuluteema nii väga ei huvita. Kust veel võiks saada nii head Rieslingut otse neilt, kes veavad pere veinitegu juba mitmendat põlve? Kus imetleda veel nii hurmavaid vaateid Reini jõele ja jõeäärsetele linnakestele?
Külalislahkus on kindlasti sakslaste üks silmapaistvamaid külgi. Sakslane pole liiga pealetükkiv, ent on alati valmis selgitusi jagama ja aitama. Tänaval teed küsides ei tasu imestada, kui inimene, kes ei oska ise aidata, pakub välja, et võtab teie telefoninumbri ja kui juhtub teie otsitavat hotelli nägema, siis helistab!
• Maini jõe ääres
• Elanikke 667 000
• Turiste aastas 3,3 miljonit
• Saksamaa rahanduspealinn – siin on ligi 230 panka, neist pooled välismaa pankade filiaalid
• Pangatöötajaid on üle 70 000, mis tähendab, et lõunaajal ja õhtuti domineerivad tänavapildis pintsaklipslased
• Umbes pooled elanikud on vallalised, seetõttu on väga populaarsed ööklubid, kohvikud ja muud kohtumispaigad
• Linnakeskus on väga kompaktne ja jaguneb vanalinnaks, kohe selle kõrval asuvaks kõrghoonetega pankade piirkonnaks ja kaubanduspiirkonnaks.
• Jõuluturul on 250 müügikohta
• Reini jõe ääres
• UNESCO maailmapärandi kaitse all
• Elanikke u 10 000
• Populaarsuselt teine turismi sihtpunkt Saksamaal
• Veiniistandustes kasvatatakse 80% ulatuses Rieslingut
• Vaatamisväärsused: Siegfriedi mehaaniliste muusikariistade muuseum, Rheingau veinimuuseum Brömserburgi lossis, 38 meetri kõrgune Niederwaldi monument, St Hildegardi nunnaklooster jpm