Karmel Eikner, oma aja perenaine

Rait Killandi Foto: Erakogu

Kui endine televisiooni saatejuht Karmel Eikner (38) sai teada, et tema laps on allergik, tuli teha kannapööre. Televisioonist sai minevik, tervislikust elustiilist olevik.

Karmel Eikneril ja tema abikaasal Rait Killandil (42) on kahe peale suur pere – Henry (18), Helen (14), Karl Elmar (10) ja Karolina Josefine (6). Televisiooniga tegi praegune kaubamärgi Powered of Karmel tootejuht lõpparve täpselt kümme aastat tagasi.

Kõige olulisemaks põhjuseks ja tõukejõuks rõivatööstusse siirdumisel – lisaks Karmeli soovile ennast teostada – oli tõik, et tema ja Raidi poeg Karl Elmar osutus allergikuks, kes võis kanda vaid sajaprotsendilisest puuvillast riideid.

Paar protsentigi kangasse lisatud kunstkiudu elastaani tekitas tema nahale punased sügelevad laigud, mida laps verilihani kratsis. Esialgu sai haigust ohjeldada kreemiga, kuid nii kui keha puutus taas kokku mõne keemiat sisaldava kangaga, hakkas nahk higistama ja laigud tulid tagasi. Teisalt mõjutas haiguse väljalöömist ka sobimatu toit, eriti piimavalk ja šokolaad.

Miljon miksi

«Olin küll Henry allergiaga ära harjunud – haigus on levinud just Raidi suguvõsa meesliinis –, aga Karlil olid kohe sündides suured pragunevad laigud ja siis ehmatasin küll. Olin lausa šokis,» meenutab Karmel. «Miks just minu lapsel? Asi läks aina hullemaks, sest algul ei saanud keegi aru, milles asi. Tööle hakkas klassikaline võitlusvaim – valikut ju pole, pidime haiguse kontrolli alla saama. Mõistsin, et nutmine ei aita midagi. Härjal tuli kohe sarvist haarata.

Karl oli sündides neljakilone ja tahtis kogu aeg süüa. Algul mõnda aega antud söök osutus valeks ja tõbi läks aina hullemaks. Tekitasin ise haigust juurde! Ja süüdistasin iseennast, et äkki tegin juba raseduse ajal midagi valesti.» Lapsena ei kannatanud Karmeli enese organism tsitruseliste söömist. Miljon miksi käis peast läbi.

Televisioonis enam kui kümme aastat töötanud Karmel ei oleks seal enam mingil juhul jätkata saanud. Pere oli ju suur ning tähelepanu vajasid kõik, päevast päeva kaksteist tundi ja enam kestnud televirvarr pidi paratamatult lõppema.

Seda enam, et koju jõudes tuli hakata lastele valmistama allergikutele mõeldud erisööki ja teha nahahooldust. Karli tuli kaks korda päevas higistamise ennetamiseks vannitada ning kolm aastat pesi Karmel tema pesu tavalise pesuseebiga ja käsitsi.

Karmel ise ütleb, et ei tahtnud, et kodu meenutaks logistikakeskust. Jah, hakkama oleks ta teles tänu lapsehoidja võtmisele või vanaemale ehk saanudki, aga nii ta ei tahtnud.

Ja kõik loksuski paika. Karmel ütleb, et loksub alati, kui miskit kunstlikult juurutama ei hakka.

Olulised pisiasjad

Kuna lapsed seda nagunii vajasid, hakkasid ka teised pereliikmed tervislikku eestimaist mahetoitu sööma. Et ökopoode tollal polnud, otsis Karmel ise talunikega kontakti.

«Mõistsin siis, et elus mängivad tohutut rolli pisiasjad,» tunnistab ta. «See oli ka ainus kord, mil mõtlesin, et tahaksin neid mahetoitude tootjaid teles näidata.

Kümme aastat tagasi polnud ju neil Euroopa raha taga ja inimesed tegutsesid ainult oma initsiatiivil.»

Karlile, kes piimavalgu suhtes eriti tundlik, õppis Karmel ise sobivat kohupiima valmistama. Et luud oleksid tugevad, vajab laps ju kaltsiumi, aga kapsast seda ei saa. «Kuulsin vanade meedikute käest, et piimast on võimalik see nn vale valk välja keeta – ajad piima keema, paned sisse kaltsiumiampulli ning potipõhja jääb kohupiimasarnane mass.

Elasin kolm aastat Karli arsti doktor Putnikuga rohkem koos kui Rait Killandiga, konsulteerisin pidevalt. Kui Karl aastaseks sai, oli doktor esimene, kellele helistasin,» ütleb Karmel muheldes.

«Adusin, et väike riik saab silma paista ainult erandlike detailidega. Ükskõik mis alal – olgu see siis põllumajandus, õmblustööstus või filmindus. Kui palju on näiteks Sulev Keedus saanud auhindu – sest pilt on neil koos operaator Rein Kotoviga imeilus!

Ning mis on veel oluline – süvenemine. Et tahad teha õiget asja, mitte ei loe kohe raha. Eesti väiksuse juures ei saa ratsa rikkaks mitte kunagi. Eraettevõtluse mõte Eestis saab olla vaid selles, et saad mõistliku sissetuleku teenida vaid oma asja väga hästi tehes.»

Oma aja perenaine

Millises suunas ettevõtlust arendada, sai Karmelile kiiresti selgeks. Lastele tervislikke kehakatteid otsides ta need ka leidis, ent hind, mida nende eest poes küsiti, osutus röögatuks. «Pole võimalik, et Eestis neid asju toota ei saa,» sähvatas peas.

Nii tuli ka mõistmine, et kuigi pere on suur, võib naisterahva elus olla mõõdukal määral muudki peale söögitegemise ja koristamise. Just nimelt mõõdukal määral – liialt suureks Karmel kehasõbralike rõivaste tootmist ajada ei tahtnudki.

«T-särk on aga asi, mida läheb igas peres vaja ja moekunstnikele ma otseselt kanna peale kah ei astu. Tegin oma elu lihtsamaks,» avaldab Karmel. «Kuna ma kartulit linnainimesena kasvatada ei saa, on rõivaste tootmine just see valdkond, mida võin ajada valdavalt telefoni ja arvutiga. Ning nüüd ei pea ma ka mööda riidepoode jooksma, et mis lastele sobiks.»

Ta paljastab oma äriedu saladuse. Kuna lapsed on eri vanuses ja teadmistega, on just nemad Karmeli toodete esimesed testijad. Ütlevad kohe ära, mis on cool ja mis nõme, ning ennustavad eksimatult, millise disainiga rõivaesemel on sihtrühma hulgas reaalne võimalus popiks saada.

«Peaasi, et asi müüks rohkem kui kaks tükki poolaastas,» lööb Karmelis välja ärinaine.

Koos abikaasa firmadega – reklaamiagentuuriga Mast, professionaalset teletehnikat rentiva ettevõtte Bravo One ja tootebrändiga Powered by Karmel – annavad Eikner ja Killandi tööd umbes kahekümnele inimesele.

«Olen oma eluga rahul,» kinnitab jätkuvalt sarmikas Karmel. «Sellepärast – ja see on oluline just Eesti naistele –, et väikeses riigis saad teha oma firmat ainult siis, kui tahad lihtsalt ennast teostada. Teenid iseenda palga oma meelistegevusega.

Aga su aeg jääb sulle alles. Ma ei pea kellegi käest vaba päeva küsima. Kui vaja, siis võtan selle. Ja kuigi ainus väärtuslik raha on oma teenitud, pole see elus kõige tähtsam. Pigem mõistlikkus ja rahulolu.»