Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maive Rute, KredExi juhataja
Raekoja platsil palus segaduses vanamammi, pungil kilekott näpu otsas, juhatada, kus asub kingaparandus. Jäin hätta, ühtegi parandustöökoda ei tulnud meelde, ei lähedal ega kaugemal. Restoranid ja poed on vähemtulusad teenusepakkujad kesklinnast välja surunud. Ka äärelinnas pole teenindajaid kuigi palju. Vajadus lihtsamate teenuste järele on aga olemas. Kas lugeja näiteks teab, kus parandada süntesaatorit, teritada kääre või keda kutsuda koju järjekordselt kokku jooksnud arvutit turgutama?
Just need elulised näited teenindava sektori kasvuvõimalustest tulid pähe, kuulates Prantsuse organisatsiooni ADIE ettekannet töötutele laenamisest. Prantslaste sotsiaalse kaitse tase on meiega võrreldes ehmatavalt kõrge. Ühele töötule abiraha maksmiseks kulutab riik ligi 280 000 krooni aastas, mis on eelarvele märkimisväärne kulu. Otsides võimalusi toetusraha vähendamiseks ja samas ka töötutele tööhõive loomiseks, sündis 1999. aastal ADIE.
ADIE laenab kõige raskemale sihtrühmale, keda tavapanganduse mõistes ei peeta krediidikõlblikuks. Need on inimesed, kel enamasti pole mingeid ettevõtluskogemusi, kes on jäänud töötuks ning kellel enamasti pole ka pakkuda mingit tagatist. Laenud väljastab töötutele pank ADIE pakutava 70-protsendilise garantii vastu. Kui laen peaks jääma maksetega viivisesse, siis ostab ADIE ta pangalt välja, niipea kui viivitus on kasvanud kolme kuu pikkuseks. ADIE teeb ka eelneva laenuanalüüsi, nii et pangale jääb ainult laenu tehniline vormistamine ning võimalus laenult intresse teenida. Riigi käest algkapitali saanud ADIE-le on see aga suurepärane võimalus suurendada ressursse.
Iga pangandust tundev inimene kannab kogemuste ja tagatisteta antud laenud mõttes kohe kahjumisse. Ka ADIE esimesed tulemused polnud kiita - iga neljas laen jäi viivisesse. Siis analüüsiti süsteemi nõrku kohti ning tehti olulised muudatused. Nimelt hakati poolele laenusummast nõudma käendust, pakuti ettevõtte käivitamisajal ettevõtjale ärialast nõustamist ning rõhutati, et tegemist pole abirahaga.
2002. aastaks oli viivisesse jäänud laenude osakaal laenuportfellis märkimisväärselt madal - kõigest 6,85 protsenti - ning laenukahjumid moodustasid vaid 3,5 protsenti kogu väljalaenatud summast. Tegemist pole üksikute laenude väljaandmisega, vaid massprogrammiga.
Alates ADIE loomisest kuni 2002. aastani anti 13 000 laenu, praegune tempo on üle 5000 laenu aastas. Keskmine laen on 55 000 krooni, mis võetakse maksimaalselt kaheks aastaks umbes 7-protsendilise intressimääraga. Nende laenudega aidatakse jalule väikefirmasid ning meie mõistes füüsilisest isikust ettevõtjaid, kes tegutsevad just nimelt teeninduses ja kaubanduses. Enamasti on tegemist väiketöökodade, käsitööliste, pisipoodnikega.
Organisatsioon selekteerib laenutaotlusi väga hoolikalt, ainult üks kaheksast soovijast saab laenu. Seda eesmärgiga säästa võimalikust läbikukkumisest inimesi, kes niigi on juba räsida saanud, mitte vajadusest laenukahjumeid madalal hoida.
Ka meie tööturuamet pakub töötutele ettevõtlusega alustamiseks kuni 10 000-kroonist stardiraha. Toetusteks jagatud summa on viimastel aastatel püsinud 4,2 mln krooni kandis ja seda on jagatud rohkem kui 400 töötule. Keskmine luua kavatsetavate töökohtade arv ühe toetuse kohta on 1,3.