/nginx/o/2009/12/17/283891t1hc221.jpg)
Kogumispensioni II samba sissemaksete jätkamist soovis üle 200 000 inimese ehk 37 protsenti liitujatest, mis näitab, et vaatamata kriisile finantsturgudel ja majanduses ning süsteemi muudatustele, on pensionsüsteem säilitanud oma usaldusväärsuse.
Kogumispensioni sissemaksete jätkamist soovis 37 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kevadel, kui sissemaksete peatamise otsus langetati, hindas rahandusministeerium, et maksete jätkajaid võib olla umbes neljandik liitujatest.
Aastatel 1942-1954 sündinutest, kellele riik lisab avalduse esitamisel ka omapoolse 4 protsenti, jätkavad sissemakseid ligi 19 000 inimest ehk 45 protsenti vastavas vanuses inimestest. Algselt prognoositust esitati avaldusi selles vanusegrupis üle kahe korra rohkem.
Maksete jätkajatest on viimasel kuuel kuul omanud sissetulekut 82 protsenti, mittejätkajatel on see protsent 73. Aastatel 1942-1954 sündinutest, kes otsustasid esitada maksete jätkamise avalduse, omas sissetulekut 94 protsenti. Jätkajate keskmine sissetulek on olnud ligi 13 700 krooni ehk 18 protsenti kõrgem kui mittejätkajatel.
Kõige enam jätkasid makseid 75 protsendi suuruse aktsiariskiga fondidega liitujad (85 protsenti), suurima liitujate arvuga 50 protsendi suuruse aktsiariskiga fondides jätkas makseid 37,3 protsenti ning konservatiivsete fondide puhul oli vastav protsent 35.
LHV ja Nordea kliendid oli aktiivseimad avalduste tegijad (55 protsenti), samas kui Swedbanki klientidest otsustas avalduse esitada vaid 29 protsenti.
Aastatel 1942-1954 sündinud isikute eest teostatakse riigipoolseid sissemakseid ligi 115 miljoni krooni ulatuses.