Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/07/10/55751t1h981f.jpg)
Toidutööstused ja toitlustajad hakkavad 1. jaanuarist senise kohustusliku riigilõivu asemel maksma tasu vaid reaalselt teostatud järelevalve eest.
Praegu peab iga toidukäitleja maksma riigilõivu ka siis, kui kontroll tegelikult tema juures ei käinud. Uuest aastast jõustuva seadusemuudatutega asendub riigilõiv järelevalvetasuga, teatas põllumajandusministeerium.
Kontrollimise eest makstav tasu hakkab olema tunnihinna põhine, kusjuures ühe kontrollija kohta ei saa veterinaar- ja toiduamet küsida rohkem kui kaheksa tunni tasu. Ühe kontrollija käigu hind ei küündi edaspidi üle 1000 krooni. Kui ettevõtet kontrollib mitu inimest, siis arvestatakse hinda iga ametniku kohta eraldi.
Seadusemuudatus puudutab ligi 10 000 ettevõtet, kellest suuremaid kontrollitakse aastas mitu korda, väiksemaid aga harvem. Keskmiselt tehakse aastas iga ettevõtte kohta üks kontroll. Selle eesmärgiks on tagada toidu käitlejate juures kõigi käitlemisnõuete täitmine, selleks et nende toodang ja pakutav kaup oleks tarbijale ohutu.
Praegu maksavad toidukäitlejad järelevalvetoimingute eest riigilõivu 500-1500 krooni. Muudatuse tulemusena üldiselt väikeste ja keskmiste toidukäitlejate kulud jäävad samaks või vähenevad, kuid suurte toidukäitlejate kulud võivad tõusta, ütles põllumajandusministeeriumi todiu- ja veterinaarosakonna nõunik Allan Aleksašin. Samas sõltub kulude muutumine ka ettevõtte tegevusalast ning muudest teguritest, lisas ta.
Teine toiduseaduse muudatus puudutab toiduga kokkupuutumiseks ettenähtud materjalide ja esemete valmistajaid, töötlejaid ja turuleviijaid. Edaspidi on neil kohustus esitada majandustegevuse registri registreerimistaotluses lisaandmed, milliseid materjale ja esemeid ettevõtja tegevus hõlmab. Selle nõude eesmärk on võimaldada veterinaar- ja toiduametil saada järelevalve teostamiseks paremat ülevaadet sellel alal tegutsejatest. Lisaandmeid ei pea aga esitama need, kes toidukäitlejana peavad vastavalt toiduseadusele oma ettevõttest teavitama või olema tunnustatud, sest siis toimub järelevalve juba niigi toiduahela tavapärase järelevalve käigus.
Lisaks eelnevale lihtsustakse toidukäitleja enesekontrollilaborite nõudeid. Muudatuse kohaselt peab käitleja looma ja rakendama enesekontrolli raames võetud proovide analüüsimise kvaliteedisüsteemi. Selline paindlik sõnastus avardab käitlejate valikuvõimalusi, võimaldades hoida töös just konkreetsele ettevõttele asjakohast kvaliteedisüsteemi.