Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna linnavalitsus pole rahul Jõelähtme uue prügila hinnapoliitikaga, pidades prügi ladustamise pea kahekordset hinnatõusu liiga suureks ning lubab odava hinna hoidmiseks Pääsküla prügilat esialgu mitte sulgeda. Pääsküla sulgemine peab algama tänavu
Jõelähtme prügilas maksab nõukogu otsuse kohaselt alates juunist tonni prügi ladustamine 507 krooni. Pääsküla prügilas tuleb sama koguse prahi ladustamisel maksta peaaegu poole vähem ehk 200 krooni pluss käibemaks.
Praeguste kokkulepete kohaselt suletakse 1. juunil Pääsküla prügimägi ning järgmine päev avatakse ladustamispaik Jõelähtmes. Pärast 1. juunit peavad kõik Tallinnas tekkivad jäätmed minema keskkonnanõuetele vastavasse prügilasse, mis annab Jõelähtmele monopoli Tallinna prahi ladustamisel.
Tallinna abilinnapea Toomas Vitsuti kinnitusel on pealinnas piisavalt inimesi, kellele prügi ladustamishinna tõus üle jõu käib ning just nende eest peabki linn seisma. Samuti kardab ta, et liiga kõrge hind soodustab ebaseaduslike ladustamispaikade tekkimist ning prahi vedu metsa alla.
Prügila ei saa odavamalt
Tallinna Prügila juhatuse liikme Raivo Uukkivi sõnul on 507-kroonine tonnihind siiski minimaalne, millega nad saavad teenust pakkuda, sest kogu kompleksi tehtavad investeeringud ulatuvad miljarditesse kroonidesse.
Samuti on linn prügila suuromanikuga sõlminud lepingu, kus garanteeritakse 15-protsendine aastakasum. Tallinna prügila aktsiatest kuulub kolmandik linnale ning kaks kolmandikku välisinvestorile. Seetõttu ei ole Uukkivi sõnul hinnas ka alandamisruumi.
Samas toob ta esile mitmeid soodustusi, mida inimesed saavad. Näiteks võivad kõik eraisikud korra kvartalis viia ise prügimäele kuni 500 kilo sorditud jäätmeid ning selle eest tuleb maksta vaid kümme krooni. «Arvestades, et keskmiselt tekitab inimene aastas 440 kilogrammi olmejäätmeid, peaks sellest küll olema,» rääkis Uukkivi.
Baashinnast väiksem hind kehtestati ka inertsetele jäätmetele nagu näiteks süvenduspinnas ja tänavapühkmed, mille uueks vastuvõtuhinnaks kehtestati 94 krooni tonn.
Sorditud prügi odavam
Uukkivi sõnul ei ole neil prügi ladustajana vahet, kas inimesed saadavad jäätmed neile läbi prügiveofirma või viiakse see metsa alla ning kohalik omavalitsus toob selle oma kuludega neile. «Samas peaksid inimesed ise mõistma, et peaks algust tegema prügi sortimisega, mis aitab paremini kulusid kokku hoida,» rääkis ta.
Prügiveofirma Ragn-Sells turundus- ja müügijuhi Maren Pärna sõnul on praegune hinnatõus siiski liiga väike ning inimesed ei hakka seetõttu ei prügi sortima ega seda metsa alla viima.
«Tallinnas maksab korterelamus elav inimene prügiveo eest kuus keskmiselt 15 krooni,» rääkis Pärn. «Kui see summa kasvab nüüd kahekordseks, pole see kindlasti nii suur löök, et sunniks inimesi oma harjumusi muutma.»
Kindel on, et hinnatõus langeb täielikult tarbija õlule ning prügifirma seda kuidagi ei kompenseeri. Jäätmete ladustamise eest peab maksma nende tekitaja, ütleb seadus.
Seetõttu peaks Pärna hinnangul inimestes keskkonnakaitselist mõtlemist juurutama veelgi kõrgemate ladustamishindade ja vastavate maksudega.
Prügi ladustamise hinnad Jõelähtmel
Baashind - 507 krooni olmejäätmete tonn
Kord kvartalis kuni 500 kilo sorditud prügi ladustamine - 12 krooni
Inertsed jäätmed (süvenduspinnas, tänavapühkmed) - 94 krooni