Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

IMF: Läti peab eelarvega vaeva nägema

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Kaja Koovit
Copy
IMFi Läti missiooni juht Mark Griffiths juulikuisel missioonil.
IMFi Läti missiooni juht Mark Griffiths juulikuisel missioonil. Foto: Reuters / Scanpix

Läti peab euro kasutusele võtmiseks eelarvepuudujäägi ohjamisega ränka tööd tegema, tõdes Rahvusvaheline Valuutafond (IMF).


«Seni on Läti puudujäägi kärpimisel märkimisväärset tööd teinud,» vahendab Bloomberg IMFi Läti missiooni juhi Mark Griffithsi tänasel pressikonverentsil öeldut.

Riigi olulisemad ülesanded on tema sõnul eelarvepuudujäägi ohjamine, Maastrichti kriteeriumide täitmine ning euro kasutuselevõtt. «Valitsus peab järgneva aasta jooksul nende eesmärkide täitmise nimel kõvasti tööd tegema ja see saab olema raske ülesanne,» lisas ta.

Rahvusvaheliste laenuandjatega eelmise aasta lõpus sõlmitud leping tagab lõunanaabritele 7,5 miljardi euro mahus majanduse turgutamise abi, kuid seda vaid teatud tingimuste täitmisel. Üks tingimustest puudutab kulude kärpimist ning saamatus selle täitmisel jättis Läti IMFi teisest rahalaevast kevadel ilma.

Läti kärpis selle aasta lisaeelarves kulusid 500 miljoni lati võrra ning pidi teist samapalju kokku tõmbama ka tuleva aasta eelarves, sest eelarvedefitsiit peaks olema väiksem kui 8,5 protsenti SKTst.

Oktoobris ei olnud Läti peaminister Valdis Dombrovskis poole miljardi latisega kärpega nõus ning, et tuleva aasta eelarvest ka 325 miljoni lati kärpimisel suudetakse 8,5-protsendi eesmärk täita. Selline vastuhakk ajas harja punaseks Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldtil, sundides teda Läti valitsusele meelde tuletama, et kes maksab, tellib ka muusika, misjärel Läti eelarvesse ka vastavad muudatused sisse viis.

Nüüd näeb eelarve tulevaks aastaks ette 7,5-protsendilist eelarvepuudujääki.
2011. aastal peaks eelarvepuudujääk olema 6 protsenti ning 2012. aastal 3 protsenti SKTst.


Tagasi üles