Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Mõttetud monopolistide kahepoolsed lepingud

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Jüri Laurson
Jüri Laurson Foto: Postimees

Kahepoolse ostu - müügi lepingu sõlmimisel on poolte õigused ja kohustused vastastikused ja neid ei tohiks ühepoolselt muuta. Kahjuks tegelikkuses see nii ei toimi ja paljud monopoolsed firmad on kirjutanud lepingu tingimustesse ühepoolse muutmise võimaluse, kohustades teist lepingupoolt pealesurutud tingimusi täitma.


Näiteks Eesti Energia niisuguse tegutsemise tõttu ei saa kodukliendi hinnapakettide kasutajad (kodu 1 , kodu 2, kodu 3, kodu 4 ja küttepakett) aru, miks lisaks tariifidele peab ostja maksma sundkorras taastuvenergia tasu ja elektriaktsiisi mis koos käibemaksuga moodustab praegu 13,28 senti /kWh, alates 1.jaanuarist 2010 a. aga 23,56 senti /kWh.

Kuna taastuvenergia ja elektriaktsiisi tasust ja selle lisamisest eelpoolnimetatud hinnapakettidele pole lepingutes juttugi, jääb arusaamatuks, kuidas võib elektrimüüja ühepoolselt pookida taastuvenergia nn rohelise energia tasu eelpoolnimetatud kodukliendi hinnapakettidesse. Selgub, et nii saavad käituda ainult monopoolsed firmad, kellel on seadusega antud võimalus oma klientidega ühepoolselt manipuleerida.

Mittemonopoolsete ettevõtete tugeva konkurentsi korral niisugust nalja kliendi kulul teha ei saa. Näiteks kohvikutes, sööklates, restoranides on kliendil valida, kas ta soovib praele lisaks üht või teist salatit, kohvile koort ja suhkrut. Ei ole veel kuulnud, et mõnes kaubandusettevõttes lisatakse sunniviisiliselt ostule juurde kallist või seismajäänud kaupa. Stagna ajal esines küll juhuseid, kui mõne hea raamatu ostul oli pakis lisana mõni kehv raamat.

Eesti Vabariik on eksisteerinud peaaegu kakskümmend aastat, kuid monopoolsed firmad kasutavad kahepoolsete lepingute sõlmimisel kliente ruineerivaid võtteid. Näiteks Eesti Energia elektrienergia ostu- müügi lepingutes on kirjas: «Müüjal on õigus nimetatud tariife muuta energiaseadusega ettenähtud korras. Kui nimetatud korras kehtestatakse uued tariifid, loetakse lepingus märgitud tariifid kehtetuks ja ostja kohustub tasuma uute tariifide alusel vastavalt kokkulepitud tariifi(grupi) nimetusele».

Lepingus ei ole kirjas, et Eesti Energia võiks elektriarvele lisada lepinguväliseid makse. Selgusetu on, kuidas sai riik määrata (arvutuslikult mittetõestatud) nii kõrge tasu taastuvenergiale, mida toodetakse taastuvatest energiaallikatest ja tõhusa koostootmise režiimil töötavate tootmisseadmetega toodetud elektrienergia kulu rahastamiseks (nt. tuule -, vee,- bioenergia tootmine, soojus-ja elektrienergia koostootmine).

Müstika, kuidas tõhusatest taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia hind saab olla kõrgem Narva elektrijaamade nn vanades romudes toodetud elektri hinnast . Tundub, et riiklikul tasemel taastuvenergia tootmisele nii kõrge hinna määrajad elasid vist teises dimensioonis ja neil puudus maistest elektritootmise hindadest üldse ettekujutus.

Kuna Eesti Energia riigiettevõte, siis elektrifirma peaks oma klientidele pakkuma ikka odavamat elektrienergiat ja ilma lisatasudeta. Masu ajal on raha kõigil puudu, mitte ainult riigil. Rahanälga saaks riik leevendada ka soliidsemalt - annetuste, võlakirjade, aktsiate jne. näol. Paraku elektrihinna kujundajad räägivad kliendile mesimagusalt ja tõsimeeli, et pidevalt suurenevad lisatasud ei tõsta elektri hinda. Võib-olla elektrihind jääb samaks, kuid lisatasud ületavad koguni peaaegu 2 korda elektrihinna.

Hinnakujundajad on arvamusel, et elektritarbija on nii rumal ja ei saa lisatasudest tingitud elektrihinna tõusust aru, kuid kahjuks nad eksivad. Tänapäeval oskab iga elektriklient raha lugeda ja saab aru., et kõik kilovatt- tunni hinnatariifile lisatud erinevate nimetustega lisatasud tuleb kliendil tasuda ja teist valikuvõimalust tal paraku ei ole.

Selle aasta 8. maist on Eesti Energia uus roheline logo, mis meenutab lõpmatuse märki ehk energia jäävust - energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest vormist teise. Muundub energia tarbijale energeetilisest vormist üha kallinevasse rahavormi.

Olukorrast väljapääsuks tuleb lõpetada rahvale energeetilise udujora rääkimine ja alustada korraliku kaasaegse väikese keskkonnamõjuga aatomelektrijaama ehitamisega.



Tagasi üles