Laenukahjumid on kasvanud kevadel kardetust vähem, kirjutas keskpank. Selle taga on laenuvõtjate ja pankade aktiivne probleemide ennetamine ja lahenduste otsimine, et laenumaksevõimet säilitada.
Tõenäoliselt tipnes viivislaenude kuhjumine 2009. aastal ning edaspidi leiavad muutused aset märksa aeglasemas tempos. Lähiajal siiski kiiret laenukvaliteedi paranemist ei toimu, kuna eraisikute ja ettevõtete sissetulekute tase püsib madal. Reaalsektori maksevõime on endiselt see tegur, mis Eesti finantsstabiilsust kõige rohkem ohustab.
Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal jõuab kõrgpunkti, 8 protsendi tasemele järgmise aasta kevadel. Tõenäoliselt ei valmista aga prognoositav viivislaenude tase Eesti pangandussüsteemile probleeme, kuna lisaks kõrgele kapitaliseeritusele on pangad teinud piisavalt allahindlusi, tervelt kahe kolmandiku ulatuses probleemlaenude mahust.