Pakane suurendas soojuse tarbimist

Tartu keskkatlamaja korsten. Foto: Margus Ansu.

Soojafirmade hinnangul on järsk temperatuurilangus suurendanud soojuse tarbimist rohkem kui poole võrra ja iga külmakraad tõstab seda veel 1,5–2,5 protsenti.

ASi Fortum Termest müügijuhi Siim Paisti sõnul sõltub soojuse tarbimine suures osas ka tuule tugevusest ja suunast ning hoone eripärast, nagu arhitektuur, ventilatsioonilahendused jm.

«Soojuse arve kasvab külmade saabudes kõige vähem kindlasti neil korteriomanikel, kes on oma majades rakendanud energiasäästu meetmeid. Kortermaja renoveerimisega saavutatav soojuse kokkuhoid võib ulatuda 20–25 protsendini,» tõdes ta.

Arvete vähendamiseks tuleks tellida hoonele soojuskadude audit. Mõõtmised on näidanud, et hoonete soojuskaod jagunevad järgmiselt: läbi katuslae 15 protsenti, läbi akende 37, läbi välisseinte 35 protsenti ja läbi põranda ning keldrikorruse 13 protsenti.

Nüüdisaegne soojussõlm võimaldab reguleerida hoone sisetemperatuuri vastavalt majaelanike soovidele: alandada või tõsta temperatuuri majas nii ööpäeva- kui nädalaringselt ja vältida ülekütmist.

«Tasakaalustamine tagab soojuse ühtlase jaotuse majas,» ütles Paist. «Elamine muutub mugavamaks, kuna selle tulemusena võib soojus hakata jõudma ka radiaatoritesse, mis on aastaid leiged olnud,» rääkis Paist.

Tallinna Küte teatas, et järsk temperatuurilangus ei tekita neile muret, kõik katlamajad töötavad häireteta ning varustavad kliente vajaliku soojakogusega.

Võrreldes null-temperatuuri tasemega on praegune katlamajade soojuskoormus kasvanud Tallinna Kütte hinnangul 57 protsenti.

«Võimalik, et nii järskude külmadega saab selle aasta detsembri keskmine temperatuur olema pisut madalam, kuid hea uudis on see, et hetkel kehtiv soojuse hind on viiendiku võrra mullusest odavam,» ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht Olga Petrova.

Soojuskaod Tallinna soojusvõrkudes on aasta-aastalt vähenenud ja praegu on need keskmiselt 15–16 protsenti.