Maa-amet müüb riigimaad kolmandiku võrra odavamalt

Maha müüdi ka Tallinnas Paldiski maantee olev maatükk. Foto: PRIIT SIMSON/PM/SCANPIX BALTICS

Maa-amet korraldab 11 000 hektari riigimaa suure jõulumüügi, pakkudes maatükke 30-protsendilise allahindlusega. Pikki ja kurnavalt värvivaeseid kuulutusi näeb Ametlikes Teadaannets, Maalehes ja ameti kodulehel. Kus on suured neoonreklaamid, kuhu jäävad vahvad kliendipäevad, imestab Nils Niitra.

Valitsuse lootus lappida eelarvet enampakkumistelt tuleva 716 miljoni krooniga ilmselt luhtub. Aasta esimese kaheksa kuuga müüs maa-amet kinnistuid 153 miljoni krooni eest, septembrist detsembri alguseni aga müüdi neid Ametlikele Teadaannetele tuginedes vaid 69 miljoni eest. Seejuures algas tõsisem müügikampaania just septembris. 11 kuu ja mõne päevaga on krunte müüdud 222 miljoni krooni eest, näitab rehkendus, ja keskkonnaminister Jaanus Tamkivi kinnitusel on see suurusjärk õige. Miskipärast loodab Tamkivi allesjäänud kuuga veel 308–318 miljoni eest maad müüa.

Nii palju raha peaks laekuma varasemate enampakkumiste tulemuste lepinguteks vormistamisest ja täna algavatelt kordusoksjonitelt. Tamkivi loodab, et riigikassasse laekub tänavu maamüügist 530–540 miljonit krooni.

Müüki on pandud 23 500 hektarit riigimaad, millest lõviosa moodustab mets. 11 000 hektarit ei ole veel omanikku leidnud ja läheb müüki kordusoksjonitel. Seejuures alandatakse alghindu 30 protsenti.

Maa-amet ei räägi

Maa-ameti kommunikatsioonijuht Andres Põld keeldus avaldamast igasugust informatsiooni käimasoleva maaoksjoni kohta, viidates praegu maa-ameti peadirektori ülesandeid täitva Raivo Vallneri seisukohale. Vallner arvab nimelt, et rahva vara hulgimüügi üksikasjade valgustamiseks on paras aeg hiljemalt jaanuari algul, kui maatükid on juba maha müüdud.

Ent üht-teist saab maamüügi kohta teada ka Ametlike Teadaannete abil. Ehkki riigimaade hulgimüük algas alles septembris, müüs riik Ametlike Teadaannete andmetel juba aasta esimese kaheksa kuuga ligi 175 kinnistut. Septembrist detsembri alguseni jõuti ostu-müügilepinguni 179 kinnistuga. Võrreldes riigi plaaniga müüa tänavu 2100 maatükki on see köömes; liiati pole suure osaga müügitehingutest veel lepingute allkirjastamiseni jõutud.

Seega on riigil õnnestunud maha müüa vähem kui pool kinnistutest ja neistki on osa juba kordusoksjonil käinud. Tehingud kinnitavad, et kõige nõutavam kaup on metsamaa, parematele tükkidele on palju tahtjaid ja hindki kerkib oksjonil tublisti.

Linnades asuva äri- ja elamumaa vastu on aga huvi leige. Septembrist alates müüdud kalleim krunt on Tallinnas Paldiski maantee 14 asuv enam kui 3200-ruutmeetrine kinnistu, mille Astlanda Ehitus ostis 13,16 miljoni krooniga. Seegi kinnistu oli haamri all teist korda: esimese, 18,8 miljoni kroonise alghinna põlgasid pakkujad kõrgeks.

Suur tahtmine lahti saada

Kui alates septembrist müüdud 179 krundi alg- ja lõpphinnad kokku lüüa, selgub, et hinnad on oksjonitel kenasti kerkinud. Alghindade kogusumma on 58 miljonit krooni, kirjalike enampakkumistega on see aga kerkinud 69 miljoni kroonini.

Alg- ja lõpphindu võrreldes selgub, et alghinnaga ostetakse kinnistuid harva, kümne-paari­kümneprotsendilised hinnatõusud on tavapärased. Mõne krundi hind on ka mitmekordseks kerkinud.

Maa-amet ei vasta ka küsimusele, miks müüdi osa kinnistuid paketina ehk mitu tükki ühe alghinnaga ja tervikvarana. Seejuures ei pruukinud tegu olla piirnevate kruntidega, sageli asusid maatükid eri külades.

Maa-ametiga koostööd tegeva Pindi Kinnisvara juhatuse liikme Peep Soomani sõnul on maatükkide ja majade müük praegu keeruline. «Aga enampakkumisteateid vaadates tundub, et maa-amet on võtnud hoiaku, et nad tahavad need krundid maha müüa,» lausus ta. «Mõnigi kord võib enampakkumine olla mingi poliitiline mängukene, aga praegu jääb maa-ameti hinnapoliitikast mulje, et nad tahavad selle müügi päriselt ära teha.»

Oksjonilt krunte ostnud metsandusfirma Lignator Metsa metsaülem Magnus Karukäpp lausus, et suure osa krundioksjonite ostu-müügilepingute sõlmimine venib seoses maadevahetuse protsessi ja naaberkinnistute ostueelisõigusega.

Karukäpp selgitas, et varem vahetas riik looduskaitsealuseid tükke teiste kruntide vastu, nüüd aga võib osta oksjoni­korras krundi, kuid tasuda selle eest tasaarveldusena looduskaitsepiiranguga kinnistuga.

Metsas raha liigub

Karukäpa sõnul on metsafirmadel, kel tagataskus raha, müüdavate kinnistute vastu tõsine huvi. «Metsanduses ei ole olukord üldse halb ja seetõttu ongi oksjonitel kõige aktiivsem metsamüük,» osutas ta.

Headele metsakinnistutele pakkumisi jagub ja rekord on Karukäpa sõnul ligi 30 pakkumist kinnistule. «Samas ei sobinud paljude kruntide puhul alghind,» märkis ta.

BPE Kinnisvaraeksperdi juhatuse esimehe Tambet Tiitsi hinnangul müüb riik maad halval ajal halva hinnaga. «Maaturg on praegu madala nõudlusega,» lausus ta. «Kui kinnisvarafirmad püüavad pakkumisi kaunistada värviliste piltide ja skeemidega, siis riik müüb rutiinselt ja seda ei saa pidada heaks müügitööks. Täidetakse kohustust, et kuulutus ilmuks ja pakkumisest teatataks.»

Sama kinnitab Võrumaa turismiedendaja Aivo Värton, kes ostis oksjonilt kaks elamukrunti Antsla linnas ja maksis nende eest kokku veidi üle 60 000 krooni. «Et ma oksjonile sattusin, oli juhus,» lausus ta. «Sattusin täiesti juhuslikult ühe lingi kaudu maa-ameti kodulehele ja nägin, et seal on enampakkumised.»

Värton lisab, et riigimaa müügist võiks teavitada kas või kohalike omavalitsuste kaudu.

Riigimaa müük
•    Tänavuse aasta esimese kaheksa kuuga müüs riik maatükke kokku 153 miljoni krooni eest.
•    Septembris alanud odavmüükidel müüdi detsembri esimesteks päevadeks 179 krunti 69 miljoni krooni eest.
•    Kirjalikel enampakkumistel kerkis kinnistute koguhind 58 miljonilt kroonilt ligikaudu 69 miljoni krooni võrra.
•    Kokku plaanis riik tänavu müüa üle 2000 krundi ehk 23 500 hektarit maad.
•    11 000 hektarit läheb detsembris uuesti enampakkumisele. Keskmiselt on ühe maatüki alghind langenud 30 protsenti.
•    Praeguseks on riik suutnud müüa vähem kui poole müüki pandud kruntidest.
Allikas: Ametlikud Teadaanded,
keskkonnaminister