Asjatundjad kiidavad tuumajaama ideed

Tuntud energeetika-asjatundjad toetavad Eesti Energia ideed investeerida tuumaenergia tootmisse, olgu see siis Leedus või Soomes.

«Suhtun sellesse ideesse väga positiivselt,» kinnitas Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna dekaan Olev Liik. «Kui me anname sellesse projekti oma kapitali, oleme osanikud ning saame sealt toodangut, siis on ainult heakskiitvad hinnangud.»

Liigi sõnul on tuumajaama ehitamise kavasid energeetikute ringkondades arutatud juba pikemat aega. Leetu tuumajaama rajamine oleks võrreldes Eesti oma tuumajaamaga Liigi sõnul mõistlikum, sest Ignalinas on olemas kogu vajalik infrastruktuur ning seetõttu tuleks ka ehituskulud märksa väiksemad.

«Tundub, et nüüd projekt ka realiseerub,» märkis Liik.

Teaduste Akadeemia energeetikanõukogu esimehe akadeemik Mihkel Veiderma sõnul tuleks Leedu kõrval kaaluda tuumajaama asupaigana ka Soomet. «Elektriühendus Soomega tuleb varem või hiljem nagunii luua, mistõttu tuleks kaaluda, kas panustada osanikuna Leetu või hoopis Soome,» rääkis Veiderma. «Soome on ühendatud Põhja-Euroopaga ühte süsteemi ehk seda tuleks vaadata ka riikliku energeetika julgeoleku aspektist.»

Veiderma sõnul taotleb Leedu järjekindlalt Ignalina reaktorite sulgemisaja edasilükkamist, mistõttu võib ka vajadus uue tuumajaama järele kaugemasse tulevikku lükkuda. Euroopa Liiduga sõlmitud kokkuleppe kohaselt suletakse Ignalina üks reaktor 2005. ja teine 2009. aastal.

«Igal juhul ilma tuumaenergeetikata, eriti tema uutes variantides, pole tänapäeva energeetika võimalik,» lisas Veiderma.

Akadeemik lisas, et tuumajaamade suur keskkonnaohtlikkus on nüüdisaegsete tuumajaamade puhul kohati ülepaisutatud ning olulist ohtu nad keskkonnale ei kujuta.

«Kui asjad on paigas nüüdisaegsel tasemel, siis olulist ohtu ei tohiks olla,» kinnitas Veiderma. «Aeg läheb edasi ning tehnoloogia ja tehnika täiustub pidevalt.»