/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
/nginx/o/2009/12/14/282507t1hf1e5.jpg)
Tallinna Küte teatas, et järsk temperatuurilangus ei tekita muret: kõik katlamajad töötavad häireteta ning varustavad kliente vajaliku soojuse kogusega. Võrreldes null-temperatuuriga on praegune katlamajade soojuskoormus kasvanud 57 protsenti.
Tallinna Küte: külm kasvatas katlamajade koormust 57 protsenti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Detsembrikuu esimese 12 päeva keskmine välisõhutemperatuur on püsinud eelmise aasta tasemel 1,3C juures. Samas oli eelmise aasta kogu detsembrikuu keskmine välisõhutemperatuur 0,4C.
«Võimalik, et nii järskude külmadega saab selle aasta detsembri keskmine olema pisut madalam, kuid hea uudis on see, et hetkel kehtiv soojuse hind on viiendiku madalam mullu samal ajal kehtivast hinnast,» ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht Olga Petrova.
Soojuskaod Tallinna soojusvõrkudes on aasta-aastalt vähenenud. Keskmised aastased soojuskaod on vahemikus 15-16 protsenti. Võrdluseks: sarnaste soojusvõrkude soojuskaod Euroopa linnades jäävad keskmiselt 11-12 protsenti juurde. Soojusvõrguvee temperatuur talveperioodil on nii kõrge, et isegi nüüdisaegse eelisoleeritud toru ümbruses võib märgata soojuskadude jälgi lume sulamise näol.
Tallinna Kütte üheks olulisemaks prioriteediks on torustike soojusisolatsiooni kaasajastamine ja läbi selle soojuskadude vähendamine. Igal aastal vahetatakse välja vanu soojustorustiku lõike eelisoleeritud torude vastu. Ettevõte kontrollib oma soojustorustikke pidevalt ja ka elanikud teavitavad võimalikest soojusvõrguleketest.
Lisaks 400 kilomeetrile soojusvõrkudele haldab Tallinna Küte ka kolme suurt ja 24 väikest katlamaja.