Ettevõtted palkavad endale EASi abil välisspetsialiste

Kui palju maksab ettevõtet edukamaks muuta aitav välisspetsialist? Foto: Graafika: Margit Randmäe

Mitmed tuntud Eesti firmad saavad Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt (EAS) kopsakat rahalist toetust, et palgata ettevõtte arendamiseks välisspetsialist.

EAS hakkas sel aastal ettevõtetele maksma uut toetust, mis võimaldab palgata välismaise arendusspetsialisti. Põhjused, miks firmad asjatundjaid piiri tagant otsivad, on küll erinevad, kuid täidavad üht eesmärki – muuta firma edukamaks.

EASi innovatsiooni divisjoni direktori Ilmar Pralla sõnul saab nii väga häid spetsialiste Eestisse tuua. Põhieesmärk on, et palgatud inimene aitaks siin käima lükata mõne uue tegevusvaldkonna või siseneda mõnele uuele turule.

Pralla sõnul on oluline, et palgatav arendustöötaja oleks väga hea algataja, kes suudab ka kohalikke töötajaid koolitada.

Praegu on ettevõtete hulk, kes EASi abil endale välisspetsialisti on palganud, üsna tagasihoidlik – reedeks oli neid 11. Nende seas leidub nii mõnigi hästi tuntud tegija: Webmedia, Helmes, Värska Vesi jt.

Odavalt läbi ei saa

AS Värska Vee turundusjuhi Urmas Einmanni sõnul sai ettevõte arendustöötaja kaasamise toetuse kätte üsna hiljuti. Nüüd on sobiv inimene leitud ning töötatakse välja täpsemat tegevusplaani. Eesmärk on tungida jõulisemalt Leedu turule.

Kuna aga sealsed tootjad on moodustanud sisuliselt ringkaitse, siis on väljapoolt tulijatel üsna raske oma toodanguga kanda kinnitada. Nii otsustas Värska Vesi leida endale Leedu turgu tundva spetsialisti, kes ettevõtte plaane ellu aitaks viia.

«Hetkel kasutame oma toodangu müügiks edasimüüja abi, aga vaja oleks otsekontakte,» põhjendas Einmann.

Leitud arendustöötaja on tema sõnul tegutsenud pikalt Leedus, kuid pärit hoopis Valgevenest. See tuleb Einmanni hinnangul ainult kasuks, kuna Värska Vesi on sihikule võtnud ka Valgevene turu.

Siiski oli ta sunnitud tunnistama, et odavalt niisugust turundusasjatundjat ei saa ning välisspetsialisti töötasu on ettevõtte üldisest palgatasemest kõrgem. «Samas on meil ka ootused kõrged,» lisas Einmann, kelle sõnul kasutatakse välistöötaja abi umbes paar aastat.

AS Harju Elekter Elektrotehnika otsustas samuti kasutada välisspetsialisti teenuseid, et planeerida ja koordineerida ettevõtte liikumist Skandinaavia ja Saksa turule.

Ettevõtte kommunikatsioonijuhi Moonika Vetevoolu sõnul puudus neil seni inimene, kes oleks sealkandis eelnevalt tegutsenud ja kel oleksid vajalikud ärikontaktid. Nimelt on elu näidanud, et eelneva ärisuhteta on uutele turgudele sisenemine raske.

Toetus kolmeks aastaks

Ettevõtte ootused välisspetsialistile on kaunis suured. «Eesmärgiks on suurendada ekspordi osakaalu 50 protsendini ettevõtte müügitulus,» märkis Vetevool, kelle sõnul on arendustöötaja kaasatud ettevõttesse tähtajalise lepinguga kuni 31. märtsini 2012.

Ilmar Pralla kinnitusel maksab EAS kinni poole palgatava välisspetsialisti töötasust, teise poole tasub ettevõte. Tema sõnul toetab EAS välisspetsialistile töötasu maksmist maksimaal­selt kolme aasta jooksul.

Ligi pooled välisspetsialistide palkamised on Pralla andmetel seotud ettevõtete sooviga siseneda uutele turgudele, sest eelkõige napib siinsetel firmadel oskust oma toodangut ise välismaal müüa.