Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/12/11/2683028t1hbb7e.jpg)
Balti Investeeringute Grupi (BIG) juristid on kohtusaalides nii mõnegi toolikatte viledaks istunud, ainuüksi eelmisel aastal andis laenukontor kohtusse 151 hagi peaasjalikult käenduslaenu võtnud inimeste vastu.
Lihtsalt ja kiiresti pangakontole laekuv laenuraha on meelitanud BIGi rahakoti manu ka segasevõitu taustaga ning kindla töö- ja elukohata tegelasi. Tartu maakohtu riiulitel tolmuvatest BIGi toimikuhunnikutest leiab rohkesti näiteid kergemeelsetest käendajatest ning neid haneks tõmmanud laenajatest.
«Laenu võtjat näeb kohtus tegelikult harva,» rääkis Postimehele istungisekretär Tiiu Bluhm. «Nad ei vasta kutsetele ega kontakteeru kohtuga.» Küll aga ilmuvad kohtusse õnnetud käendajad.
Üldjuhul koputavad BIGi laenukontorite ustele inimesed, kellele üliettevaatlikud pangad mingil põhjusel laenu ei anna. BIG võtab jutule nii panga jaoks talumatult väikese sissetulekuga inimese kui ka tegelase, kes figureerib pankade niinimetatud mustades nimekirjades. Laenuintressid on siin pankade omadest kordades priskemad - näiteks 36-kuulise tagasimakseajaga 20 000-kroonise käenduslaenu saab BIGist kätte 32-protsendilise aastaintressiga.
Käenduslaenu saamiseks ei pea laenajal olema üldse mingit sissetulekut, peaasi, et käendajate kontod näitaks stabiilset palka.
Kallis usaldus
2001. aastal usaldas Aivar Kört oma kunagist klassivenda Rauno Kalameest ning tunneb nüüd omal nahal kuust kuusse kuni 2005. aastani, et heategu ei jää karistamata.
Koos Indrek Niguliga Kalamehe 80-protsendilise laenuperioodi intressimäära ning 36-kuulise tagasimakseajaga 20 000 krooni suurust laenu käendanud Kört maksab praegu BIGile seda rohkem kui 60 000 krooni, mis Kalamehe laenust koos intresside ja leppetrahvidega hiiuna välja kasvas.
Kalamees ise ei tasunud BIGile isegi mitte esimest laenumakset. Samuti ei ole Kördi andmetel teda tagasimaksmisel toetanud ka teine käendaja Indrek Nigul. Kört võis paraku langeda topeltpettuse ohvriks - tema andmetel on Nigul Kalamehe väga hea sõber. «Ma kardan, et nad olid ühes pundis. Nad teadsid, palju ma teenin.»
Igal kuul kuni 2005. aastani maksab Kört BIGile 1730 krooni ning selle summa sees pole ainult teise mehe laen, vaid ka intressid, kohtukulud ja lisaks leppetrahv, mis oli 180 krooni päevas alates BIGi nõude esitamisest.
Töömees kannatab
«Ta on meid petnud algusest peale. Ta on lubanud võla ära maksta.» Sellised ahastavad käendajate appikarjed ei ole BIGi hagidega seotud kohtutoimikute istungiprotokollides sugugi haruldased.
Tartu kohtutäituri Rain Kalda kätte jõudis mullu kümmekond BIGi nõuet. «Kui tegu on ühe laenaja ja kahe käendajaga, on neilt üldjuhul raha välja mõistetud solidaarselt,» lausus ta. See ei tähenda täituri kinnitusel siiski tingimata seda, et näiteks 60 000-kroonise nõude puhul maksab kumbki käendaja 20 000 krooni ning laenaja lisaks 20 000 krooni.
Kui üks käendaja ja laenu võtja laenu ära ei maksa, peab kogu summa ära maksma teine käendaja.
«Täitur teeb selgeks, kellelt on võimalik summa kõige kiiremini kätte saada,» ütles Kalda. «Kindlasti nõuab täitur raha kõigi kolme käest, aga kõik oleneb konkreetsest juhtumist. Kui üks kolmest töötab ja ülejäänutel puudub nii sissetulek kui vara, siis ei jää täituril muud üle, kui ta peab hakkama tegelema selle kolmandaga,» rääkis Kalda.
Kalda väitel on BIG siiski kasutanud ka praktikat, et käendaja tasub ära enda kolmandiku võlast.
Praegu on BIGil selle nõukogu esimehe Parvel Pruunsilla sõnul 1209 kehtivat käenduslaenu lepingut, neist vaid 33 on hetkel kohtu arutada. «Me räägime 2,7 protsendist juhtudest. Ma väidan, et pankadel on täpselt sama suurusjärk.»
Pruunsild väidab, et BIGi klientide struktuur on pankade omaga sarnane. «Igast rahaturust maailmas moodustab 1,5-2 protsenti niinimetatud pankadeväline või -eelne turg. Meie osa Eesti eraisikute laenuturul on alla protsendi,» rääkis Pruunsild.
Eesti laenukontorite äris puudub enam kui kümme aastat tegutsenud BIGil arvestatav konkurent.
Nagu pangas
Ka BIGi tegevjuhi kohusetäitja Veiko Kandla ei ole nõus ühe kohtusekretäri poetatud väitega, et BIG on sinu suurte kohtuasjade algus. «Mis puutub laenaja ja käendajate vastutusse, siis see on solidaarne - püüame loomulikult kõigepealt rääkida laenuvõtjaga, aga paraku on käenduse olemus selline, et kõiki pooli rahuldava lahenduse mitteleidmisel peavad vastutama ka käendajad,» rääkis Kandla. «Me siiski kontrollime ka käenduslaenude võtjate tausta - kasutame tausta uurimiseks muu hulgas maksehäirete registrit.»
BIG kuulub Parvel Pruunsillale ja Vahur Vollile.