Apteegid kemplevad konkurentsi pärssivate piirangute kaotamise pärast

Foto: SCANPIX

Eesti Apteekide Ühenduse ja Eesti Apteekrite Liidu hinnangul seaks planeeritav apteekide asutamise piirangute kaotamine maa-apteegid ohtu, kuid Ülikooli Apteegi teatel on piirangute kaotamine väga vajalik - vastasel juhul kaob firma arvates niigi pärsitud konkurents sootuks, tõusevad hinnad ning halveneb ravimite kättesaadavus.

Riigikogu sotsiaalkomisjon alustas eile ja jätkab esmaspäeval seaduseelnõu arutamist, millega tahetakse kaotada apteekide asutamise piiranguid. Nimelt on apteekide asutamine praegu keelatud linnades, kus on olemasolevaid apteeke rohkem kui üks 3000 elaniku kohta; samuti maapiirkondades vähem kui 1 kilomeetri kaugusele teisest apteegist.

Piirangute kehtestamise eesmärgiks 2005. aastal oli tagada apteegiteenuse kättesaadavuse ühtlasem jaotumine tervel Eesti territooriumil, et kindlustada ravimite võrdsem ning parem kättesaadavus.

Piiranguga püüti vältida apteekide kuhjumist tihedamalt asustatud aladele ja apteegiteenuse vähenemist vähemasustatud piirkondades. Taotlus oli, et piirangud aitavad vältida apteekide koondumist näiteks Tallinnas kesklinna või muudesse suurematesse linnadesse.

Nüüdseks on selgunud, et kehtestatud piirangud ei ole ennast õigustanud, sest maapiirkondades on apteekide arv nelja aastaga veidi vähenenud ja linnades mõnevõrra kasvanud.

Kõrgem palk meelitab apteekrid linna tööle

Apteekide ühendus ja apteekrite liit seisavad aga piirangute kaotamise vastu, sest nende hinnangul ohustaks maa-apteeke siis väljasuremine - peamiselt põhjusel, et maal tegutsemine ei tasuks üldse ära, kui linnadesse saaks apteeke rohkem teha.

Apteekide ühenduse juhataja Kadri Tammepuu viitas kaks kuud tagasi läbi viidud uuringule, millest selgus, et 87 protsenti maa-apteekidest ei ole võimelised praegu oma kulusid katma või saab sellega hakkama väga napilt, mis tähendab, et olukorra halvenemisel võib neid ähvardada sulgemise oht.

Tammepuu sõnul on probleem selles, et Eestis tohib apteegiteenust osutada ainult proviisor või farmatseut ja neid on piiratud hulgal - 1350 inimest - ning nende arv pole viimastel aastatel muutunud.

«Kui maa-apteegid tulevad halvasti toime, siis on ju täiesti selge, et nad maksavad ka oluliselt madalamaid palku, kui linnades on võimalik maksta,» selgitas Tammepuu. Kui linnades tekiks võimalus piiranguteta uusi apteeke avada, hakatakse töötajaid tema sõnul võtma maakohtadest.

Uuringu järgi oleks üle poole väikeapteekide töötajatest ja omanikest valmis linnas pakutava kõrgema palga pärast töökoha vahetust kaaluma. Seega võib väiksemate piirkondade apteekides tekkida tõsine puudus tööjõust, kui olemasolevad töötajad lahkuvad maakonnakeskuste ja linnade apteekidesse ning apteegid tuleb sulgeda.

Kuigi piirangute kaotamine peaks idee poolest soodustama uute apteekide avamist ka maal, ei hakkaks seda Tammepuu sõnul juhtuma just sel põhjusel, et sellel ei ole ettevõtete jaoks ärilist mõtet.

Kas konkurents paraneks? 

Kuigi sotsiaalministeeriumi ravimipoliitika juhi Dagmar Rüütli sõnul pärsib apteekide asutamise piirang konkurentsi, tõi Kadri Tammepuu vastuväitena välja fakti, et enne piirangute jõustumist 2005. aastal avati Eestis 58 uut apteeki, mis oli tolle aja kohta väga suur number, kuid vaatamata kasvanud konkurentsile ei juhtunud mitte midagi ei toodete hindade ega apteegiteenuse kvaliteediga.

«Loomulikult, kui on paremaid meetmeid, kuidas takistada apteekide kuhjumist linnadesse, misläbi jäävad maapiirkonnad apteekideta, siis loomulikult tuleb neid arutada,» ütles Tammepuu.

Erinevates riikides on tema sõnul erinevad meetmed kasutusel, kuid praktiliselt kõikides Euroopa riikides on mingisugused piirangud apteekide asutamisele. «Vaba turumajandus apteegiturul ise ei toimi,» tõdes Tammepuu.

Tammepuu sõnul toetavad Eestis küll maa-apteeke vajadusel omavalitsused, kuid kõikidel omavalitsustel ei jagu selleks paraku raha. Samuti ei piisa tema sõnul sellest, kui omavalitsus toetab vaid üüriga. «Põhiline kulu on ikkagi palgakulu,» nentis ta.

Turg on kahe liidri käes

Ülikooli Apteegi tegevjuht Reet Teng ei ole aga Kadri Tammepuuga konkurentsi osas nõus. Ülikooli Apteek on koos justiitsministeeriumi, majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi, õiguskantsleri ja perearstidega üks piirangu tühistamiseks tehtud ettepanku esitajatest.

Tengi sõnul omavad turuliidrid Tamro ja Magnum Medical orienteeruvalt 90 protsenti ravimite hulgi- ja jaemüügiturust. «Tänases ravimiseaduses kehtivate piirangute toel on konkurents ravimite hulgimüügiturul sisuliselt välja suretatud. Tootevalikut ja hinnataset kontrollivad kaks ketti, kellele kuulub nii hulgi- kui jaekanal ehk apteegid. See ei ole aga kahtlemata parim lahendus nii lõpptarbijatele kui riigile,» sõnas Reet Teng.

Et Magnum Medicali tütarettevõtte Terve Pere Apteegi juhatuse liikmena on Tammepuu vaatamata apteekide ühenduse juhatajaks olemisele paratamatult ka suure kontserni esindaja, tekibki kahtlus, ega tema huvides pole võidelda apteekide asutamise piirangu kaotamise vastu vaid võimaliku suureneva konkurentsi elimineerimiseks.

Tammepuu ütles aga seepeale, et vaevalt oleks apteekide ühendus ja apteekrite liit, mis hõlmavad pea 80 protsenti turu tegijatest, nõus, kui ta esindaks koos liidu esinaise Kai Kimmeliga seisukohti, mis ei ole nende huvides.

«Olles suurkontsernis, siis minu huvi peaks hoopis olema teha linnadesse apteeke juurde ehk siis et maal ei taha suurkontsern olla. Mida meie muretseme maa-apteekide pärast?» küsis Tammepuu.

Terve Pere apteegid maakohtades elavad Tammepuu sõnul ära tänu sellele, et suured sama keti apteegid toetavad. «Kui on palju apteeke, siis on võimalik ka mingeid tegevusi optimeerida,» märkis Tammepuu.

Sisuliselt tegutsevad maa-apteekide omanikud peamiselt missioonitundest. «Tegelikult omanikud teevad lihtsalt seda tavaliselt, et nad ei hakka endale praktiliselt palka maksma mingil hetkel, kuni neil on lõpuks täiesti siiber ja nad lähevad lihtsalt ära,» rääkis Tammepuu.