/nginx/o/2008/08/18/66346t1h70f0.jpg)
Privaatsuse eest seisvad rühmitused kritiseerivad karmilt Facebooki sel nädalal ümber tehtud privaatsusseadeid.
Facebooki uus privaatsuspoliitika on riskantne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Muudatused on mõeldud selleks, et kasutajad saaksid postitatud sõnumite ja info osas spetsiifilisemaid ja konkreetsemaid privaatsusseadeid rakendada.
Samas tähendavad mitmed vaikimisi seaded seda, et kui kasutaja jätab mõne valiku tegemata ja oma seadeid ei muuda, läheb praktiliselt kogu nende info mööda internetti laiali.
«Facebook on lihtsustamise loosungi all teadlikult loonud olukorra, kus kasutajatel on lihtne oma privaatsus suures osas kaotada,» ütles USA konsultatsioonifirma Electronic Privacy Information Center tegevdirektor Marc Rotenberg.
Facebook teatas eelseisvatest muutustest juba juulikuus. Firma juht Mark Zuckerberg käis peamised punktid üle ka möödunud nädalal klientidele saadetud avalikus kirjas, kus ta ühtlasi ütles, et kasutajate arv oli tõusnud 350 miljonini.
Facebooki kasvades on privaatsuse eest võitlejad muutunud üha murelikumaks selle pärast, kui kergesti võivad inimesed anda käest kontrolli oma kõige intiimsemate ja väärtuslikemate andmete üle.
«Need uued nn privaatsusseaded on ilmselgelt samm selles suunas, et sundida inimesi enda kohta rohkem asju avaldama,» ütles Kevin Bankston USA digitaalõiguste rühmitusest Electronic Frontier Foundation. «Veelgi hullem on see, et kontroll teatud isikuandmete üle jääb tegelikult isegi nõrgemaks.»
Facebook väidab, et nad ei ürita oma kasutajaid kavalusega rohkem andmeid avaldama panna. Nende sõnul aitavad uued seaded neil paremini valitseda selle üle, kes ja mida näeb.
Samas on nad aga möönnud, et see on võimalik küll, et kasutajad selles uues olukorras rohkem asju avalikuks lasevad.
«Mida rohkem kontrolli me pakume, seda rohkem infot ka jagama hakatakse,» ütles Facebooki asepresident Elliot Schrage kolmapäevases konverentsikõnes.
Nagu ka paljud teised internetifirmad, on ka Facebook pidanud tegema kõvasti tööd, et leida õige lähenemine olukorras, kus neil on põhimõtteliselt ligipääs inimeste isiklikele andmetele, mille abil oleks võimalik teenuseid parandada ning äris konkurentsieeliseid saavutada.
Privaatsusküsimused on Facebooki kummitanud juba algusest peale, alates aastast 2005.
Kriitikast ei ole pääsenud ka otsingumootor Google - just selle eest, et nad on talletanud kasutajate andmeid ning kasutanud neid sihtreklaami huvides.
«Mida laialdasemalt andmeid kasutada saab, seda väärtuslikumad nad neile ettevõtetele on, kes neid töödelda saavad,» ütles Rotenberg. «Väärtuslikum reklaamifirmadele ja väärtuslikum ka otsingufirmadele. Ma ei saa aga aru, mis kasu tõuseb sellest kasutajatele.»
Kuna Facebooki sotsiaalne jalajälg on niivõrd suur, ei usu Rotenberg, et inimesed selle millegi muu vastu välja võiksid vahetada. Küll aga peaks nõudma paremat korraldust.
«Ma usun, et kogu see Facebooki kogukond muutub ajapikku ka poliitiliselt küpsemaks,» ütles ta. «Need küsimused vajavad seadusandlikku reguleerimist.»
Copyright The Financial Times Limited 2009.