/nginx/o/2008/09/04/71250t1h73bb.jpg)
Hiina kehtestas eile tollimaksud teatud USA ja Venemaa terastoodete impordile, mis on järjekordseks märgiks suhete pingestumisest Pekingi ja ta kahe peamise kaubanduspartneri vahel.
Peking kehtestas tollimaksud Vene ja USA terasele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiina kaubandusministeerium ütles, et tollimaks kehtestati vastukaaluks Vene ja Ameerika toodete dumpingule Hiina turul. Samuti väitsid Hiina võimud, et USA firmad saavad kodumaiseid kaupu propageeriva «Buy American» seaduse varjus sisuliselt riiklikku toetust.
Ministeeriumi sõnul on see esimene kord, kui Hiina hakkas uurima, millisel määral riiklikud toetused importkaupade hinda alandada võiksid - üritades ilmselt pareerida üldlevinud arvamust, et seda Hiina valitsus oma ettevõtete heaks just teebki.
Antud tollimaksud puudutavad elektritööstuses kasutatavaid teraslehti. Analüütikute sõnul on tegemist vaid väikese osaga kaubandusest, mis moodustab Hiina teraseturust tublisti alla 1 protsendi.
Ajal, mil Hiinale rahvusvahelise areenil raha revalveerimise osas tugevat survet avaldatakse, on ilmselt tegemist järjekordse kaubandusnägelusega USAga.
Pinge hakkas eskaleeruma septembris, kui Obama Hiina autorehvide impordile karistusmaksud peale pani. Tollimaksud kehtestati USAs ka Hiina terastorudele. Hiina omakorda võttis luubi alla ameeriklaste linnuliha, autod ja autoosad.
Otsusest on taaskord näha, et terasetööstus tõotab kujuneda poliitiliselt kõige tundlikumaks valdkonnaks Hiina ja ta partnerite kaubandussuhetes.
Novembris hoiatas Euroopa Kaubanduskoda Hiinas, et Hiina toodete vastu võib tulla terve trobikond dumpinguvastaseid makse, kuna sealne tohutu ületootmine toob paratamatult kaasa odavate eksportide laine.
Nende sõnul vajab Hiina ligi 30 protsenti vähem terast, kui seal toodetakse. See aga õhutab neid oma toodangut dumpinghinnaga välisturgudel kaubaks tegema.
Hiina, kes oma kaubanduspraktika kritiseerijaid ise korrale kutsuma kipub, ei taha siiamaani kuidagi kuulda võtta ka USA, Euroopa ja üha rohkemate areneva turu maade palveid jüaani tugevdada.
Hiina keskpanga asepresident Zhu Min ütles sel nädalal, et Hiinal oli finantskriisi ajal arvestatav põhjus jüaani nõrgestada, kuna eksport langes teravalt. «Aga me rakendasime sama poliitikat, kui Aasia finantskriisi ajal, me otsustasime vahetuskurssi stabiliseerida.»
Ilmselt kasvab valuutasurve Pekingile veelgi, kui täna värsked numbrid avaldatakse. Analüütikute sõnul hakkavad eelmise kuu ekspordinäitajad mullusega võrreldes tõusma, samuti võib Hiinas deflatsioon inflatsiooniks pöörduda.
Hiina kaubandusministeeriumi hinnangul on USA terasefirmad tänu abipaketis sisaldunud «By American» klauslile koduturul kõrgeid hindu nautinud. Seetõttu võisid nad lubada endale ekspordi puhul madalamaid hindu, ütles ministeerium. Ülalmainitud terastoodete import on kahe viimase aastaga teravalt kasvanud, samal ajal kui kodumaine toodang on soikus.
Copyright The Financial Times Limited 2009.