/nginx/o/2009/09/04/230315t1h9f15.jpg)
Prantsusmaa ütles eile, et nad kavatsevad järgida brittide eeskuju, kes pankurite boonustele ülikasumi maksu kehtestasid ning õhutasid sellega tõenäoliselt veel paljusid finantssektori lennukate kasumite kärpimiseks midagi ette võtma.
Prantsusmaa järgis pangaboonuste maksuga inglaste eeskuju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii vallandas Briti-Prantsuse topeltaktsioon esimest korda ehtsa avaliku arutelu sel teemal, kas ka USA peaks midagi samalaadset ette võtma. Kuna aga sealne valitsus on üsna ettevaatlik ning kongressist kohe toetust paistmas pole, siis tundub, et lähitulevikus ameeriklased Euroopa initsiatiivi üle ei võta.
Hetkel ei soovi Obama administratsioon abimeetmeid veel laiemas kontekstis lahata ning piirdub sellega, et halvaksläinud võlgade koorma alt välja aidatud finantsasutustele kehtivad tasude osas ranged piirangud - mis konkurente ei puuduta.
Valitsuse palgavalvekoer Ken Feinberg, kes abisaajate palganumbrid ise paika võib panna, teeb täna teatavaks 500 000 dollari suuruse palkade ülemmäära, mis hakkab kehtima enamike Citigroupi, AIG, General Motorsi, Chrysleri ning autotootjate finantsettevõtete töötajate osas.
Briti valitsuse ühekordne 50-protsendine lisaboonuste maks ajas küll Londoni City vihale, kuid on julgustanud teisi riike midagi ette võtma enne, kui pankade boonusteralli - mida paljud on ennustanud - tõeliselt lahti läheb.
Ühe prantsuse valitsusametniku sõnul oli boonustemaks neil juba mõnda aega jutuks olnud, kuid president Sarkozy kartis Pariisi kui finantskeskuse mainet kahjustada.
«Kuna aga London nüüd esimesena selle liigutuse ära tegi, on pilt hoopis teine,» ütles ta.
Pariis tegeleb veel oma maksu üksikasjade paikapanemisega, kuid kavatseb igal juhul sarnaselt Inglismaaga võtta pankadelt 2009. aastal väljamakstud boonustelt, alates summast 27 000 eurot, 50 protsenti riigile.
Saksa kantsler Angela Merkel ütles, et Briti maks on üsna šarmantne ning mõjuks pankuritele igati kainestavalt. Samas jäi siiski mulje, et Saksamaa seda vaevalt ise tegema hakkab.
Suurbritannia rahandusministri Alistair Darlingi maks on USA demokraatidest poliitikute ridades elavat huvi äratanud. Nobeli preemiaga pärjatud majandusteadlane ja kolumnist Paul Krugman kirjutas oma New York Timesi blogis: «Darling, I love you.» (Mida meil oleks kiusatus tõlkida: kallis, ma armastan sind. Toim.)
«Esmapilgul tundub see igati mõistlik idee olevat,» kirjutas Krugman. USA investeerimispank Goldman Sachs ütles eile, et nad tühistavad oma 30 tippjuhi tänavused boonused ning annavad oma aktsionäridele kompensatsiooni-programmide asjus hääleõiguse - et avalikkust veidigi rahustada.
Briti peaminister Gordon Brown kirjutas Euroopa liidritele enne eilset ELi kokkutulekut Brüsselis ning pani ette pangandussektori jaoks globaalne pakett välja mõelda, mis võiks muuhulgas sätestada ka võimaluse sundida panku riskantsete tegevuste pealt kindlustusmaksu maksma.
Samas mõistavad Euroopa liidrid hästi, et sellised meetmed toimiksid vaid siis, kui neid rakendataks ülemaailmselt. USA rahandusminister Tim Geithner on öelnud, et nad on nn Tobini maksu vastu, kuigi mõned liberaalsed demokraadid Valges Majas seda hea meelega tervitaksid.
Merkel ütles aga, et ta igal juhul pooldab seda initsiatiivi. «Me oleme võtnud endale eesmärgiks, et tehingute maks finantsturul tuleb igal juhul,» ütles ta.
Copyright The Financial Times Limited 2009.