Londoni City pankurid said väga vihaseks Briti valitsuse plaanide peale kehtestada pankade boonuste väljamaksetele 50-protsendiline ülikasumi maks ning väitsid, et see annab teistele finantskeskustele konkurentsieelise.
Boonuste kasumimaks ajas Briti pankurid raevu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti rahandusminister Alistair Darling teatas oma eelarve-eelses raportis, milles tuuakse välja valitsuse plaanitavad kulutused ja kasumid, et pankurite lisaboonustele - mis rahva hulgas palju vihameelt on tekitanud - hakkab kehtima 50-protsendiline maks.
Ta ütles, et finantskriisi poolt räsitud pangad peaksid pigem tegelema oma kapitalibaasi ülesehitamisega, selle asemel, et töötajatele heldelt boonuseid jagada.
Darling õigustas erandlikku maksu sellega, et pangad on teeninud suuri kasumeid kas siis otseselt või kaudselt tänu sellele, et valitsused pangandussüsteemi kriisist välja aitasid.
Ettenägematu ja ootamatu maks hakkab kehtima kõigi Suurbritannia pankade ja elamuhoiupankade suhtes, samuti kõigi EL pankade Briti filiaalide suhtes
Ülikasumimaksu hakkavad maksma pangad ise, lisaks sellele maksusummale, mida töötajad kehtiva piirmäära alusel ise oma boonustelt tasuvad.
«Me loodame, et see maks paneb boonuste maksmisele pidurid peale,» ütles üks rahandusministeeriumi ametnik.
Briti rahandusministeeriumi hinnangul toob see liigutus sisse 550 miljonit naela ning puudutab 20 000 pankurit. Mõnede pankurite arvates võib siit riigikassasse koguneda aga kuni 4 miljardit naela, kuna pangad ilmselt boonuste maksmist siiski ei lõpeta. Esimesed 25 000 naela boonustest on maksuvabad.
Pankurid ütlesid, et kuna juba varasemalt on otsustatud, et senised maksud tõstetakse alates tuleva aasta aprillist 50-protsendise ülempiirini, siis võib see uus üllatusmaks Londoni Cityle kui ülemaailmsele finantskeskusele lõpu teha.
«Te ei kujuta ette, kui paljud mulle Londonist helistavad ja paluvad end kuhugi mujale tööle suunata,» ütles üks Wall Streeti pangajuht. «Pankuritel on peas vaid üks mõte: kes see loll Londonisse tahab jääda? Paljud tõmbavad kindlasti oma ärid seal ära.»
Üks investeerimispankur ütles, et selle maksuga on rikutud valitsuse ja pankade vahelist lepingut. Ta hoiatas, et kuni 40 protsenti City operatsioonidest on üsna mobiilsed ning nad viiakse üle paikadesse, kus on õiglasemad seadused, näiteks Šveitsi või USAsse.
Briti pankurite Assotsiatsiooni juht Angela Knight ütles, et välismaiste ettevõtjate silmis langes Londoni kui äri alustamise koha väärtus nüüd küll tunduvalt.
Briti panga Barclaysi tegevdirektor John Varley rõhutas, kui oluline on pankade jaoks rahvusvahelisel tasandil võrdsed tingimused tagada, seda eriti finantsregulatsioonide ja maksude valdkonnas. «Kui me soovime, et London võiks ka edaspidi olla üks maailma juhtivaid finantskeskuseid, ning et Suurbritannia säilitaks oma positsiooni maailmapanganduses, siis ei tohi seda tasakaalu rikkuda,» ütles ta.
Prantsuse president Nicolas Sarkozy aga ei hoidnud kokku kiidusõnu Briti boonusemaksu aadressil, kuigi ta ise veel millegi sellisega lagedale tulnud ei ole. Oma Gordon Browniga kahasse kirjutatud Wall Street Journali artiklis ütles Sarkozy, et kõikidelt 2009. aastal makstud boonustelt ühekordse maksu võtmine oleks igati kaalumist väärt idee ning et seda tuleks võtta kui prioriteeti.
Just samal ajal, kui Briti valitsus oma otsuse välja käis, ütles pangandussektori juhtiv lobigrupp Rahvusvaheline Finantsinstituut (IIF), et pankade kompensatsioonipoliitika reformimisel on kõige olulisem seda globaalselt reguleerida.
IIFi esimehe ja Deutsche Banki tegevdirektori Josef Ackermanni sõnul peavad pangad rakendama boonuste osas enesekontrolli ning mõistma, et paljude finantsasutuste hiljutisi kasumeid seostatakse osaliselt ka valitsuste erakordsete abimeetmetega.
IIFi raporti autori, Scotiabanki presidendi Rick Waughi sõnul haaras valitus maksupoliitikat kasutades väga nüri kirve. «Ja nüüd tuleb valmis olla ka soovimatuteks tagajärgedeks,» hoiatas ta.
Copyright The Financial Times Limited 2009.