Neljapäeval arutab valitsus Euroopa esimese astme kohtus kaotatud suhkrutrahvi vaidluse edasikaebamist Euroopa Kohtusse. Eesti arvates poleks komisjon tohtinud meid trahvida kodumajapidamistes hoitud suhkru eest.
Eesti valitsus kaebab kaotatud suhkrutrahviotsuse edasi
Valitsus hages Euroopa Komisjoni juba neli aastat tagasi, nõudes, et Eestile määratud enam kui poole miljardi krooni suurusest suhkrutrahvist lahutataks kodumajapidamistesse varutud suhkur. Valitsus viitas oma hagis, et eestlased on suured moosikeetjad. Nobedate perenaiste keedetud maius aga ei mõjuta kuidagi konkurentsi ettevõtete vahel ega moonuta turgu. Odava suhkru varumisega konkurentsieelise saamine on olnud aga peamine põhjus, miks Eesti suhkrutrahvi on saanud.
Esimese astme kohus jättis oktoobri algul Eesti hagi rahuldamata.
Välisministeeriumi Euroopa Liidu kohtu büroo direktor Lembit Uibo ütles, et valitsus teeb neljapäeval formaalse otsuse, mis tähendab, et edasikaebus on valitsuselt nõusoleku juba saanud.
«Meil on mitu argumenti kohtuotsuse edasi kaebamiseks,» lausus Uibo. «Oleme otsust analüüsinud ja leidnud, et kohus pole olnud meie jaoks veenev.»
Uibo märkis, et kohus kaalus asja formaalselt ega hinnanud sisuliselt seda, et kodumajapidamistes hoitud suhkur ei rikkunud Eesti ühinemislepingut euroliiduga. Uibo lisas, et esimese astme kohtus võidetud kasvuhoonegaaside vaidlus annab kindlust, et kui Eesti seisukoht on vastuolus Euroopa Komisjoniga, siis ei pruugi Eesti arvamus alati vale olla.
Suhkrutrahv on toonud valitsusele ainult häbi. Esmalt sellega, et see suure üllatusena üldse Euroopa Komisjoni poolt meile määrati. Seejärel on Eesti riik kaotanud kohtuvaidlused suhkrut ja muid toiduaineid ladudesse varunud ettevõtetega, kellelt valitsus püüdis trahviraha sisse nõuda. Hoolimata kõigest jätkab valitsus järjest enam piinlikumaks muutuvat suhkrutrahvi saagat.
«Püss poolel teel põssasse visata - see ei ole korrektne käitumine,» lausus Uibo pikale veninud vaidluse kohta.
Uibo lisas, et suhkrutrahvivaidlused on olnud ka Eesti riigikohtule keeruline teema, sest see on olnud esimene kord, kui Eesti kohtuasjades on tulnud euroliidu õigust kohandada.