Asjatundjate hinnangul võib maarjakase taimede ost kujuneda põrsa ostmiseks kotis, sest täna ei oska keegi täpselt öelda, millise maarjakase puitu saab tulevikus hea hinnaga müüa.
Maarjakase kasvatamine ei pruugi tuua miljoneid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maarjakase kultuuri tegelik väärtus selgub kahjuks alles raiumisel - puidu kilohinna määrab selle mustrilisus.
Ka teadlastele pole päris selge maarjakase tekke põhjus - kas tegemist on viirushaiguse, geneetilise mutatsiooni, kasvukoha tingimustest põhjustatud muutuste, maavälise kiirguse või veel mingi muu anomaaliaga.
Mõjutused teadmata
Seega on maarjakase taime põllule istutajal teadmata, milliseks see kasvab. ASi Tartu Puukool agronoom Andres Tuvi tahaks samuti teada, millised klooni omadused taimel ilmnevad ning mis seda võivad mõjutada ja kuidas puidu tekstuuri omadused edasi kanduvad.
Karjala päritolu maarjakase taimedest on Tartus kolme aastakümne jooksul osa hukkunud teadmata põhjustel ning osal puuduvad täiesti maarjakasele iseloomulikud tunnused, mis algmaterjalil olid.
«Ehk kasvab väga viljakal mullal sirguv puu neist välja,» nentis Tartu Puukooli direktor Alvar Peterson. Seega võib juhtuda, et tulemus erineb tugevalt loodetust.
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse peaspetsialisti Vahur Siimoni kogemuse põhjal on põõsasjad vormid varakult äratuntavad. Seega on aastase maarjakase seemiku juures raske nentida, kas tegemist on just «rahapuuga».
Metsamehed teavad, et kasetaimede istutamine peab olema väga täpselt ajastatud. Vastasel juhul taimed lihtsalt kuivavad. Põllule maarjakase kultuuri rajamine ei ole odav.
Sõltuvalt maapinna ettevalmistusviisist ja taimede valikust võib arvestada hektari maksumuseks 19 000 kuni 32 000 krooni. Sel juhul harib omanik maa ning katab plaanitavad taimeread kilega, kile sisse aga istutab taimed.
Nii toimides väheneb tunduvalt hooldamisvaev ning kile aitab niiskust hoida. Ilma pinda ette valmistamata taimi põllule istutades ning neid kaitsmata peab olema valmis kaotusi kandma.
Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuse vaneminseneri Eda Tetlovi sõnul oli käesoleval kevadel põllule istutatud kasekultuuris sügiseks alles terveid taimi 13 protsenti ning kahjustatud taimi 72 protsenti, hukkus 15 protsenti istutatud taimedest.
Suured lisakulud
Maarjakase taimedele teevad kahju nii seenhaigused (kase võrsepõletik), putukad (tirt), ulukid (metskits), närilised (mügri, hiir) kui ka põud.
Kahjurite vastu võitlemine toob lisakulutusi, mis alati ei pruugi tagada täielikku kaitset. Hooldustööd nõuavad järjepidevust, et samal pinnal kasvada soovivad taimed ei lämmataks maarjakaske.
Arukase või halli lepaga maarjakask konkureerida ei suuda ning viljakatel kasvukohtadel võib tulemus olla suurema tõenäosusega negatiivne.
Alvar Petersoni sõnul ongi inimese suurim töö pärast maarjakase kultuuri rajamist tagada taime kahjustajate eest alates seenhaigustest ning lõpetades pahatahtliku naabriga.
Harv pole juhus, kus maarjakase taimed on põllult välja kaevatud ja ära viidud.
Maarjakase kultuuri hooldamise lahutamatuks osaks on sobimatute puude väljaraie ning õigeaegne tüvede laasimine. Viimane aitab tagada oksavaba, võimalikult pika ja sirge vineeripaku väljatuleku. Need tööd nõuavad oskusi ja kogemusi.