/nginx/o/2009/03/31/156765t1h6a7f.jpg)
Peaminister Andrus Ansip seadis üheks Eesti järgmise aasta sihiks teaduse ja ettevõtluse suurema rahvusvahelistumise.
Ansip tahab Eesti teaduse rahvusvaheliseks muuta
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Praeguses majanduskeskkonnas tõstaksin eraldi esile kaks esmast 2010. aasta väljakutset - ettevõtete arendustegevuseks soodsa keskkonna loomine ning suurem rahvusvahelistumine teaduses ja ettevõtluses,» ütles Ansip riigikogule teadus- ja arendustegevuse olukorrast ülevaadet andes.
Eelnevate majanduskriiside kogemused näitavad peaministri sõnul, et majanduslangus kärbib ka ettevõtete arenduskulutusi, kuna tööstuse, teenuste ja ekspordinäitajad on tugevas languses.
«Euroopa Liidu tööstusettevõtete teadus- ja arendustegevuse kulud 2008. aastal küll veel kasvasid 6,9 protsenti, kuid kasv oli aeglasem kui eelnevatel aastatel.»
Majanduslanguse algusega said tema sõnul suurema löögi käivete osas kõrgtehnoloogilised ettevõtted (farmaatsia, biotehnoloogia, meditsiiniseadmed, tarkvara) ja seda eriti Euroopa Liidus. Turuväärtus langes Euroopas kõige rohkem kesk-kõrgtehnoloogiliste ettevõtete puhul (autod, masinad, keemia).
Nii ei saa Ansipi sõnul seni teistest agaramalt investeerinud sektorites asuvad ettevõtted enam arendustegevusse senisel tasemel raha panna ja nii muutub teadus-arendustegevuse struktuur.
«Suurte ettevõtete arendusvõimekus väheneb ning arendustegevuseks kasutatakse teisi mudeleid, näiteks tööde tellimist väljast. Ümberstruktureerimine tekitab uusi nišše ja võimalusi väiksematele, sealhulgas Eesti ettevõtetele,» leidis peaminister.
Peamine järeldus Eesti jaoks on tema sõnul, et sarnaselt Soome eelmise majanduskriisi kogemustele tuleb kriisi aega kasutada infrastruktuuri arendamiseks ning kompenseerida erasektori võimekuse vähenemist suuremate avalike investeeringutega.
«See loob eeldused ettevõtete investeerimise kiiremaks kasvuks kui müügimahud kasvavad ning kapitali kättesaadavus paraneb.»